Töö uurib, millisel määral on prantsuse keele slängi erivorm verlan kasutusel prantslaste seas ja kas fakt, et verlan on sõnastikesse jõudnud, mõjutab tema kasutust. Et uurida verlan’i kasutamist prantslaste seas, lõi töö autor küsimustiku, mis sisaldas 28 sõna verlan’is. Kõik need sõnad esinevad kolmes sõnastikus, mida kasutati küsimustiku sõnade valikul. Küsimustikku jagati Facebookis ja sellele koguti 216 vastust. Vastuste analüüsist tuli välja, et kuigi prantslased ei kasuta tihti sõnu verlan’is, mis on sõnastikes ja seeläbi ka küsimustikus, siis verlan on siiski populaarne viis rikastada oma rääkimismaneeri, lihtsalt kasutatakse teisi sõnu verlan’is, mis küsimustikku ei sattunud. See-eest ei suurenda see, et verlan on jõudnud sõnastikesse, tema kasutustihedust. Pigem olid sõnastikes leiduvad verlan’i sõnad tundmatud või harva kasutuses. Kasutatud sõnastikest peegeldas kõige päevakorralisemalt verlan’i kasutust internetis kättesaadav sõnastik, ülejäänud kaks paberkandjal sõnastikku on aga jäänud ajast maha selles, mis puudutab verlan’i. Kokkuvõtteks, verlan on siiski kasutusel prantslaste poolt, aga käesoleva bakalaureusetöö raames loodud küsimustikku valitud verlan’is sõnad on muutunud vanamoeliseks ning ei ole enamasti enam kasutuses.

Dans ce mémoire, nous étudierons l’utilisation actuelle du verlan. Nous avons choisi ce sujet après avoir lu l’article « Le verlan, c’est devenu trop relou », paru dans Le Parisien en 2012. Dans l’article, Alain Rey, un linguiste, et Abdelkarim Tengour, l’auteur de Le Dictionnaire de la Zone, suggèrent que la jeunesse n’utilise plus de verlan (Le Parisien 2012). Nous avons trouvé cette déclaration fascinante et nous avons voulu la vérifier dans le cadre de ce travail.

http://www.ester.ee/record=b4581591*est