In this study, we investigate the role of exposure to L2 Russian on comprehension of L3 Ukrainian by speakers of L1 Estonian, using the mediating knowledge of L2 Russian. The experiment involved 30 participants and the following materials: a questionnaire, C-test in Russian, word recognition and text comprehension tasks in Ukrainian. We demonstrate that in mediated receptive multilingualism medium to high levels of L2 exposure boost L3 comprehension regardless of measured L2 proficiency. However, exposure enhanced comprehension only on the word level and not on the text level, highlighting the importance of examining comprehension in a differentiated manner. The same restriction holds for targeted L2–L3 instructions, which were administered as a shortcut to increasing metalinguistic awareness between Russian and Ukrainian: these instructions improved L3 word-level but not text-level comprehension. Since in the absence of explicit instruction the role of exposure was more pronounced, we argue that exposure and instructions interact depending on the particular configurations of available resources, as language users attempt to understand another language. We conclude that exposure to medium language is a crucial factor that might significantly boost comprehension in the target language through increased metalinguistic awareness, either more directly or by creating opportunities for incidental learning. *** Artiklis analüüsime, kuidas eesti emakeele (L1) kõnelejad mõistavad ukraina keelt (L3) vene keele oskuse toel (L2) ehk millist rolli mängib kokkupuude vene keelega arusaamisel ukraina keelest. Katses osales 30 inimest ja materjalid koosnesid: küsimustikust, vene keele C-testist ning ukraina keele sõnade äratundmise ja teksti mõistmise ülesannetest. Uuringu tulemused näitasid, et vahendatud retseptiivse mitmekeelsuse kontekstis mõjutab L2-ga kokkupuude L2-st ja L3-st arusaamist kindlal viisil. Kokkupuude vene keelega avaldas positiivset mõju nii vene keele C-testi tulemustele kui ka ukrainakeelsete sõnade äratundmisele. Ukrainakeelsete tekstide mõistmist kokkupuude vene keelega aga märgatavalt ei mõjutanud, mis toob esile, kui oluline on arusaamise hindamine eristaval viisil. Teisalt hõlbustas L3 sõnade äratundmist nii keskmine kui ka kõrgem L2-ga kokkupuute tase, millest järeldub, et isegi vähene kokkupuude suurendab metalingvistilist teadlikkust. Katse sisaldas kahte sellisest hüpoteesist lähtuvat lisatingimust, mille põhjal formaalsed juhised võimaldavad teist, konkreetsemat õppimisallikat: mõned osalejad said eelnevalt formaalseid juhiseid ukraina keelest ja teised mitte. Need selged juhised aitasid kahtlemata kaasa L3-st arusaamisele ning nende puudumisel oli L2-ga kokkupuute roll veelgi märgatavam. Võib järeldada, et kui keelekasutaja üritab teisest keelest aru saada, siis eelmainitud tegurid, nii otsesemad kui ka kaudsemad, toimivad üksteisest sõltuvalt ja muutuvad vähem või rohkem märgatavaks olenevalt saadaval olevate ressursside konkreetsetest asetustest.