This article presents a study of Livonian social networks in the beginning of the 20th century during a time of language shift. In this study, I examine whether the Livonian communities were experiencing a language shift irrespective of the population displacements during the two World Wars, which has often been given as the main reason for the Livonian language shift to Latvian. I apply the Network Strength Scale to examine if social network centrality played a role in the language shift. The study focuses on the Livonian villages of Vaid and Sīkrõg and social factors relevant to the mapping of the social network are taken from Edgar Vaalgamaa’s survey in 1935–1937. The results indicate that generational differences played a more important role than centrality in the social network in determining Latvian influence.Kokkuvõte. Patrick O’Rourke: Liivi keele sotsiaalsed võrgustikud ja keele vahetus. Artikkel tutvustab uurimust Kuramaa liivlaste sotsiaalsetest võrgustikest 20. sajandi esimesel poolel, kui keelevahetus liivi keelelt läti keelele oli juba alanud. Autor vaatleb, kuivõrd liivi kogukondades sõltus keelevahetus kahe maailmasõja aegsest elanikkonna deporteerimisest, mida on tavaliselt peetud keelevahetuse põhjuseks. Rakendatakse suhtlusvõrgustike tugevuse analüüsi, et selgitada, kas isiku keskne asend sotsiaalses võrgustikus oli keelevahetuse jaoks oluline. Uurimus keskendub liivi küladele Vaid ja Sīkrõg. Sotsiaalsete võrgustike kaardistamiseks on valitud olulised tegurid Edgar Vaalgamaa poolt aastatel 1935–1937 läbi viidud küsitluse põhjal. Tulemused näitavad, et läti keele mõju ulatus sõltub rohkem põlvkondlikest erinevustest kui isiku asendist sotsiaalses võrgustikus. Artikkel põhineb autori magistritööl, mis on kaitstud 2016. aastal Yorki Ülikoolis.Märksõnad: ajalooline lingvistika, sotsiolingvistika, sotsiaalsed võrgustikud, keelevahetus, liivi keelKubbõvõttõks. Patrick O’Rourke: Līvõ kīel sotsiālizt võrgõd ja kīel vaidimi. Kēra tuņšlõb Kurāmō līvõd sotsiāliži võrgidi 20. āigastsadā ežmizõs pūolsõ, ku vȯļ irgõn līvõ kīel vaidimi lețkīelkõks. Kēratiji vaņțlõb, kui ulzõ ajjimi kōd mōilmasuodā āigal mȯjīz kīel vaidimiz līvõd kubgõņis. Sīe pierāst um kõlbātõd rovst võrgõd viššit analīz. Analīz abkõks um seļțõd, või se, ku rištīngõn um vȯnd sidāmi kūož sotsiālizt võrgõd sizāl, um vȯnd ka tǟdzi kīel vaidimiz āigal. Tuņšlimizõs amā jemīņ ātõ vaņțõltõd līvõd kilād Vaid ja Sīkrõg. Sotsiālizt võrgõd tǟtimiz pierāst um kȭlbatõd Edgar Vālgamō 1935.–1937. āigast tīedõd rovkizzimi. Tuņšlimi nägțõb, ku lețkīel mȯjjimi jemīņ um sidtõd sugkazāmõks, äbku rištīng kūožõks sotsiālizt võrgõd sizāl. Kēra alīzõks um kēratijiz magistõrtīe, mis um kaitstõd 2016. āigasts York Iļīzskūols.