In Livonian, there is a small set of word forms denoting locality or time and answering the questions where? and when?, and can be considered forms of the essive case on the basis of their case endings just as similar forms in other Finnic languages. The article studies these forms and related forms of the lative, sublative, and excessive case forms, answering the questions to where? to when?, and from where? from when?, and their history. In addition, word forms formally identical with the dative forms but used as adverbials of state are as forms of essive extracted from the dative, and their usage types are identified.Kokkuvõte. Tiit-Rein Viitso: Essiiv liivi keeles. Liivi keeles on väike hulk asukohta või aega väljendavaid sõnavorme, mida muutelõpu järgi võib hinnata läänemeresoome essiivi ehk oleva käände vormideks või pidada erinevaks tavalistest liivi daativi vormidest. Artiklis vaadeldakse neid küsimustele kus? ja millal? vastavaid nimi-, omadus-, arv-, ase-, määr- ja tagasõna vorme ning ka neile vastavaid kuhu? ja mis ajaks? ning kust? ja mis-ajast? käänete vorme ja nende vasteid ning ajalugu läänemeresoome keeleruumis.Märksõnad: liivi keel, läänemeresoome keeled, essiiv, daativ, käändesüsteem, keeleajaluguKubbõvõttõks. Tiit-Rein Viitso: Esīv līvõ kīels. Līvõ kīelsõ um piški kub kūožõ agā aigõ nägțõbidi sõnāformidi, mis vastātõbõd kizzimiztõn kus kūožõs? ja kunā? ja eņtš lopāndõkst pierrõ ātõ esīv nõtk formõd nei īž ku seļļizt formõd mūši vāldamiersūomõ kēļši. Kēras sǭbõd vaņtõltõd ne formõd, näntõn ležgilizt kizzimiztõn kus kūožõ? kunāks? ja kust kūožõst mis āigast? vastātõbõd latīv, ekstsesīv ja sublatīv nõtkūd formõd, ja nänt istorij. Vel sǭbõd kui esīv formõd ulzlagtõd datīv formõdõst form pūolstõ näntkõks identizt formõd, mis ātõ kȭlbatõd ku vȯlmiz adverbiālõd, ja sieldõks tīedõd nänt kȭlbatimiz tīpõd.