This paper will offer some examples to explain the understanding of closely related languages. The traditional contrastive research in studying Estonian and Finnish has above all been based on similarities which have been studied on the level of, e.g., morphemes. However, resemblance is actually more holistic in nature. A rather new perspective on the intelligibility of closely related languages is that of receptive multilingualism. It refers to such communication where speakers use their L1s and understand the L1s of others. Common elements are often recognized in texts as well: cognates facilitate reading comprehension. The results of various translation tests show that the perceived similarity leads to different comprehension results in single items and in texts. Semantic relationships in phraseological units should also be considered and possibilities of improving mutual intelligibility by utilising semantic regularities will be discussed.Kokkuvõte. Pirkko Muikku-Werner: Ko-tekst ja retseptiivne mitmekeelsus – kuidas soome üliõpilased mõistavad eesti keelt. Tänapäevaseid keeleoskusnõudeid arvestades on mõistlik soodustada lähedaste sugulaskeelte, nagu eesti ja soome keele õppimist. Artikkel esitab näiteid, mis selgitavad arusaamist lähedaste sugulaskeelte vahel. Retseptiivse mitmekeelsuse uuringud sugulaskeele arusaadavusest emakeele baasil lähenevad mõistmisele üsnagi uuest vaatepunktist. Retseptiivne mitmekeelsus tähendab suhtlust, kus kõnelejad kasutavad oma emakeelt ja saavad aru oma kaasvestlejate emakeelest. Selle tähtsaks eelduseks on sarnasuste ärakasutamine holistilisematelt ja mitmekülgsematelt seisukohtadelt, kui seda varem on tehtud; näiteks ei liiguta pelgalt morfeemide tasandil, nagu soome ja eesti keele kontrastiivsed uuringud tavaliselt on teinud. Sarnasus on tegelikult palju holistlikum. Näiteks tekstidest ära tuntud sarnased elemendid lihtsustavad loetu mõistmist. Soome üliõpilaste seas läbi viidud testid näitavad, et tunnetatud sarnasus viib üksiksõnade ja lausetesse paigutatud sõnade tõlkimisel erinevate tulemusteni, mis annab tunnis tust ko(n)teksti olulisusest. Tähelepanu tasub pöörata ka fraseoloogilise ühendi liikmete vahelistele semantilistele suhetele. Nende vaheliste seaduspärasuste vaatlemine võib pakkuda uusi võimalusi lähedase sugulaskeele mõistmise lihtsustamiseks.Märksõnad: sarnasus, retseptiivne mitmekeelsus, sugulaskeeled, eesti keel, soome keel, arusaadavus, tõlketestid