Eesti kirjakeeles on viis vastandavat sidesõna: aga,kuid,ent,kuna ja vaid. Sidesõnu aga,kuid ja ent on peetud sünonüümideks. Tegelikult on aga üldvastandav sidesõna, mida on võimalik kasutada nii kontrastiivse (Mari on virk,aga Juku laisk) kui ka ootusvastase vastanduse puhul (Sajab,aga me lähme jalutama). Erinevalt teistest vastandavatest sidesõnadest on sidesõnal aga ka konnektiivpartikli omadusi –ta ei pruugi paikneda lause algul (Mari on virk,Juku aga laisk). Sidesõnad kuid ja enton mõlemad ootusvastast vastandust markeerivad sidesõnad (Sajab,kuid/ent me lähme jalutama), aga ent esineb keskmiselt seitse korda vähem kui kuid, kusjuures tema põhiliseks kasutusvaldkonnaks on ilukirjandus. Kontrastiivset vastandust võib markeerida ka kuna, kuid harva. Tänapäeval on kuna kasutusel ennekõike kausaalse sidesõnana. Korrigeeriva vastanduse markerina on üldlevinud vaid(Ma ei söö mitte saia,vaid leiba), sidesõnade aga,kuid ja ent kasutus on võimalik peamiselt siis, kui korrektsioonile lisandub mööndus (Saia ma ei söö,aga/kuid/ent leiba küll).