
Artiklis uuritakse vene keele mõju eesti keele sõnavarale ja morfosüntaksile; venemõjulise sõnavara käsitluses võetakse kriitiliselt kokku varasemate uurimuste tulemusi, venemõjulise morfosüntaksi käsitluses aga esitatakse rida uusi vene mõju kandidaate eesti keele grammatika erinevates valdkonda-des. Artiklis väidetakse, et võõrmõjulise morfosüntaksi uuringute „mahajäämuse“ põhjused võrreldes sõnavaraga ei ole niivõrd ideoloogilised, kuivõrd ontoloogilised. Grammatikauuenduste tekkimine ja juurdumine ei saa kunagi olla ainult teise keele mõju tulemus. Seetõttu on väliseid uuenduste ajendeid raske uurida eraldi sisemistest ajenditest. Artiklis jõutakse järelduseni, et vene keele mõju eesti keelele positsioneerub oma ulatuselt Thomasoni ja Kaufmani (1988) laenuskaalal teise ja kolmanda intensiivsusastme vahel.
Finnic. Baltic-Finnic, P1-1091, PH91-98.5, Philology. Linguistics
Finnic. Baltic-Finnic, P1-1091, PH91-98.5, Philology. Linguistics
| selected citations These citations are derived from selected sources. This is an alternative to the "Influence" indicator, which also reflects the overall/total impact of an article in the research community at large, based on the underlying citation network (diachronically). | 2 | |
| popularity This indicator reflects the "current" impact/attention (the "hype") of an article in the research community at large, based on the underlying citation network. | Average | |
| influence This indicator reflects the overall/total impact of an article in the research community at large, based on the underlying citation network (diachronically). | Top 10% | |
| impulse This indicator reflects the initial momentum of an article directly after its publication, based on the underlying citation network. | Average |
