Autori andmetel on visuaalse kultuuri teema maastike uurimisel Eesti maastikuarhitektuuris unikaalne. Antud töö teemat pole piisavalr uuritud. Autori eesmärgiks on uurida maastikukuvandit Nõukogude ajal (1941-1990) ja Eesti Vabariigi ajal (1991-2011) läbi visuaalse vahendi, milleks on Eesti populaarseimad filmid. Metoodika seisneb filmimaailma tutvustamises ning filmimaailma ning maastikuarhitektuuriiliste ideede ühendamises. Metoodika seisneb erinevate etappide läbimises, see jaotub kaheks peamiseks etapiks, milleks on autoripoolne filmide analüüs ning teiseks ankeetküsituste põhjal saadud informatsioon. Kasutatud metoodika on segu kvalitatiivsest ning kvantitatiivsest meetodist. Antud valim saadi erinevate pingetabelite põhjal jaotatuna kahte perioodi: 1941-1990 ning 1991-2011. Lõppkokkuvõttes osutus valituks neli populaarseimat filmi kummastki perioodist. Maastikul on filmides küllaltki suur roll, vastupidiselt teadaolevatele faktidele. Ta ei ole ainult taustsüsteem, vaid näitab maastikku kindlal viisil, väärtustades seda. Filmid toovad maastikke esile turistlikke kuvanditena, inimesed mäletavad maastikuelemente ja kohti. Maastikul on arvestav roll karakterina ning filmid kutsuvad esile kindlaid mälupilte maastikest, seega on siiski võimalik rääkida filmiliigist nimega maastik Nõukogude perioodi ja kaasaegsete filmide võrdlusel on näha maastiku kujutamises lahknevusi. Nõukogude perioodil oli ülekaalus maalise keskkonna ja Lõuna-Eestile omaste maastike kujutamine, kaasaegsete filmide puhul aga ülekaalus linnalise keskkonna esitamine. Enim maastikukuvandit kandvateks filmideks on 1969-1983 toodetud filmid („Kevade“, „Viimne reliikvia“, „Siin me oleme“, „Nipernaadi“). Filmil on võime manipuleerida aja ja ruumiga. Seega ei saa väita, et „film on ajalugu“, vähemalt mitte täielikult. Kuigi film on manipuleeriv fenomen, näitab maastiku kujutamise viis talle antud tähendusi, maastik pole ainult representatsioon. Eesti maastikud omavad hingelist väärtust ning on inspireerivad. Filmikunst ning maastikuarhitektuur kohtuvad filmides ning võib väita, et tegemist on manipuleerivate valdkondadega. Selgus, et inimeste tõlgendused, ootused ja arusaamad ei ühti reaalsusega.

According to the author the visual culture theme researching the Estonian landscape architecture is unique. The importance of this field expresses beside of lack of researchig, on the fact, that landscapes express certain values. Overall objective is to study Estonian landscape representation in Soviet times (1941-1990) ja Estonian Republic (1991-2011) through visual medium, which are the most popular Estonian films. Method is to introduce filmic field, briging together the ideas of film world and landscape architecture. Methodology consist in several steps, the two main steps are watching the films and the other one consist in questionnaires. Used methodology is therefore combination of qualitative and quantitative methods. Sample of film was obtained from various popularity tabels divided into two periods: 1941-1990 and 1991- 2011. Ultimately, four films from each period were chosen. Landscape in films has quite big role, in contrast to what have been claimed before. It is not just background, it shows landscape in certain way, estimating it. Landscape in films reveal as touristic representation, mostly the landscape elements and places are remembered. Because landscape has considerable role as a character and films provoke certain memory images, the film type called „landscape“ can be mentioned. Representing landscapes in Soviet time and nowadays, we can see shift in representing the landscape. In Soviet time we can see dominating the rural landscapes and representation of South-Estonian landscapes. In case of nowadays films the siutuation is reversed. The films that support most the notion of Estonian landscape are from the period 1969-1983 („Kevade“, „Viimne reliikvia“, „Siin me oleme“, „Nipernaadi“). Film has the power to manipulate with the time and space, because we have confidence on what we see. Although films maybe manipulative fenomen, the way landscapes are presented, shows us special values given to landscapes, they are not mere representations. Landscape architecture and film meet in film landscapes. And it can be said that we are dealing with manipulative fields. Interpretations, expectations and understandings does not coinside to reality.