There are practically no studies on freshwater red algae in Estonia. Consequently, data on red algae in Estonian rivers were studied. The aim of this study was to find out whether red algae occur somewhat more often in Estonian running waters than in other European rivers based on literature sources. Data on the distribution of red algae from Estonian rivers collected in thirty years (1987-2019) were used in the study. The dissertation found that in some cases red algae were found more than in other European rivers. Red algae taxa were found in almost 35% of the rivers studied in Estonia. Two groups of red algae with very different frequencies stood out: taxa with an incidence of 13-26% and taxa with an incidence of 1% or less. Taxa belonging to the first group (Batrachospermum gelatinosum, Lemanea sp., Hildenbrandia rivularis, Batrachospermum sp.) are also common elsewhere in Europe, except for H. rivularis. Of the taxa in the second group (Audouinella chalybea, L. cf. fucina, B. atrum and L. fluviatilis), some species are included in the Red Book of several countries. B. atrum deserves to be included in the Estonian Red Book, and in the case of L. fluviatilis further attention should be paid to the more precise definition of the species. The data of this work can be supplemented with the Estonian biodiversity and Pluto-F databases. The indication of red algae found should be further investigated and refined to help assess the status of watercourses.

Eestis praktiliselt puuduvad uuringud mageveeliste punavetikate kohta. Sellest tulenevalt uuriti Eesti jõgedes leiduvate punavetikate andmeid. Antud töö eesmärk oli välja selgitada, kas punavetikad esinevad Eesti vooluveekogudes mõnevõrra sagedamini kui kirjandusallikate põhjal Euroopa teistes jõgedes. Töös kasutati kolmekümne aasta (1987-2019) jooksul kogutud punavetikate levikuandmeid Eesti jõgedest. Lõputöös leiti, et punavetikaid leidus mõnevõrra rohkem kui Euroopa teistes jõgedes. Punavetikataksoneid leiti ligi 35% Eesti uuritud jõgedes. Eristusid kaks väga erineva esinemissagedusega punavetikate gruppi: taksonid, kelle esinemissagedus oli 13-26% ja taksonid, kelle esinemissagedus oli 1% piires või alla selle. Esimesse gruppi kuuluvad taksonid (Batrachospermum gelatinosum, Lemanea sp., Hildenbrandia rivularis, Batrachospermum sp.) on sagedased ka mujal Euroopas, va H. rivularis. Teise gruppi kuuluvatest taksonitest (Audouinella chalybea, L. cf. fucina, B. atrum ja L. fluviatilis) on mõned liigid lülitatud mitme riigi Punasesse raamatusse. B. atrum väärib Eesti Punasesse raamatusse lisamist ning L. fluviatilis puhul tuleks edaspidiselt tähelepanu pöörata liigi täpsemale määrangule. Antud töö andmetega saab täiendada Eesti elurikkuse ja Pluto-F andmebaase. Edaspidi tuleks uurida ja täpsustada leitud punavetikate indikaatorlust, mis aitaks kaasa vooluveekogude seisundi hindamisele.