Järvseljale rajati 2017. aasta kevadel kaks hariliku saare järglaskatseala (Haavametsa ja Liispõllu), kuhu istutati võrdluseks veel ka eksoot-saari (pensilvaania saar, mandžuuria saar, hiina saar). Hariliku saare seeme koguti Eesti viiest maakonnast 2014. ja 2015. aastal, mis pärines tervetelt ja haigussümptomitega emapuudelt, eksoot-saare emapuud olid terved. Katsealadele istutati 3175 hariliku saare ja 216 eksoot-saare katsetaime, koos puhvertaimedega istutati ca 4000 taime. Järglaskatse analüüsi mõte on testida erineva päritolu saare emapuude resistentsust saaresurma tekitaja Hymenoscyphus fraxineus vastu. Lisaks analüüsitakse emapuude järglaste kasvu ja ellujäämust päritolude kaupa. Täpseteks laborianalüüsideks koguti 17 haigussümptomiga saareproovi. Patogeeni tuvastamiseks kasutati saaresurma liigispetsiifilisi DNA primereid. Nendest 17nest proovist oli saaresurmaga nakatunud vaid kaks proovi, s.o pensilvaania saar ja hiina saar. Antud töös tehti hinnang saaretaimede kohta pärast esimest kasvusesooni. Kahel katsealal mõõdeti kokku 3175 katsetaime ning olulisi kõrguskasvu erinevusi hariliku saare keskmistes kõrgustes erinevat päritolu järglastel ei esinenud. Saaretaimede suremus peale esimest kasvusesooni oli mõlemal katsealal keskmiselt 2,7%. Liispõllul oli suremus 1,6% ja Haavametsas 4,2%. Haavametsa katsealal võis suurem suremus olla tingitud tihedast umbrohu kasvust. Samas oli Liispõllu katsealal kõrgem sümptomaatiliste taimede arv (4,4%) kui Haavametsa katsealal (4,1%), sest Liispõllu katsealal olid taimed kohati üle ujutatud. Peale esimest kasvusesooni võib märkida, et parima kasvuga harilikud saared pärinesid Järvamaalt ja Läänemaalt ning viletsama kasvuga olid Saaremaa ja Tartumaa päritolu saared. Antud töö tulemusena hetkel ei ole võimalik lõplikku hinnangut anda parima kasvu ja tervemat päritolu saare järglaste kohta, sest üks kasvusesoon on selleks liiga lühike.

In the spring of 2017, two progeny trials (Haavametsa and Liispõllu) were created in Järvselja for European Ash and some exotic ash trees incl. Green Ash, Manchurian Ash, Chinese Ash. The seeds of the European Ash were collected in 2014 and 2015 from five regions of Estonia, which originated from healthy and diseased mother trees. Total of ca. 4000 ash seedlings were planted, from which 3175 were European Ash, 216 were exotic ash trees and the rest were buffer-trees. The purpose of ash experimental area is to analyse the resistance of the ash dieback to progenies. In addition, growth and survival chances of the seedlings by different origin was analysed. In laboratory 17 symptomatic samples were analysed by species-specific DNA primers of H. fraxineus. Out of 17 samples, two exotic ash species (Green Ash and Chinese Ash) samples were infected by ash dieback agent. The ash seedlings assessment was done after the first vegetation period in current work. In total 3175 European Ash progenies were estimated. The height of healthy and diseased origin of ash seedlings were not statistically significant. The ash seedling mortality after the first period of growth was 2,7%. In the Liispõllu progeny trial the mortality was 1,6% and Haavametsa progeny trial 4,2%, which may have been due to the huge weed growth. While in the Liispõllu progeny trial had higher number of symptomatic ash seedlings (4,4%) than in the Haavametsa progeny trial (4,1%), because in Liispõllu some seedlings were flooded. After the first vegetation period, it was resulted that best-growing European Ash trees originated from Järvamaa and Läänemaa, and the worst-growing seedlings from Saaremaa and Tartumaa. In this research it cannot be concluded the best and healthiest ash tree origins, because the period of one growing season is too short.