The Common Crane (Grus grus) has a large distribution area in Eurasia. It is a migratory bird species and its location depends on the season. In Estonia the Common Crane is quite frequent but has a low numbered population and is under protection. 8% of Common Cranes’ European population breeds in Estonia and another 10% stops here during migration. The Common Crane is considered a flagship and indicator species of wetlands. In order to study migration the Common Cranes have been colour-banded in Estonia since 1990. In addition to colour-banding – in 1999 the first Common Crane was marked with radio transmitter and in 2001 with satellite-transmitter. Thanks to marking it is possible to identify cranes and determine their origin. The observations of cranes after marking are called resightings. The aim of this thesis was to determine migration patterns of the Common Crane based on the resightings of Common Cranes marked in Estonia. Resightings of marked cranes between 2005 and 2015 were analyzed and the migration routes, staging and wintering areas were determined. As a result three main migration routes were identified. The most frequent of them was the Western European flyway used by cranes wintering primarily in Spain. The second in popularity was the Central European flyway with wintering sites in North-Africa. The longest and the rarest route was the Eastern European flyway that extends from Estonia to Ethiopia. All these 3 routes differ in distances and landscapes but the Common Cranes’ migration strategy is generally the same.

Sookurg (Grus grus) on laialdaselt levinud linnuliik Euraasia parasvöötmes. Tegemist on rändlinnuga ning tema geograafiline paiknemine levilas sõltub aastaajast. Eestis on sookurg üldlevinud, kuid väikesearvuline ning looduskaitsealune haudelind. 8% sookure Euroopa asurkonnast pesitseb Eestis ning 10% peatub siin rände ajal. Sookurge peetakse ka märgalade sümboliks ning indikaatorliigiks. Rände uurimiseks on sookurgi Eestis alates 1990. aastast värvirõngastatud. Lisaks hakati 1999. aastast sookurgi märgistama raadiosaatjatega ning 2001. aastast ka satelliitsaatjatega. Tänu sellele on võimalik sookurgi identifitseerida ning teha kindlaks nende päritolu. Sookurgede vaatlusi pärast märgistamist nimetatakse taasleidudeks. Antud töö eesmärk oli Eestis märgistatud sookurgede taasleidude põhjal välja selgitada sookurgede rändemustrid. Selleks analüüsiti aastatel 2005-2015 märgistatud sookurgede taasleide ning tehti kindaks, millised rändeteid, rändepeatuspaiku ja talvitumisalasid Eestis pesitsevad sookured kasutavad. Selgus, et Eestis pesitsevad sookured kasutavad kolme peamist rändeteed Euroopas. Nendest kõige populaarsem on Lääne-Euroopa rändetee ning seda kasutavad sookured talvituvad peamiselt Hispaanias. Teiseks on Kesk-Euroopa rändetee, mille põhilised talvitumisalad jäävad Põhja-Aafrikasse. Kõige pikem ja ebapopulaarsem on Ida-Euroopa rändetee, mis kulgeb Eestist Etioopiasse. Distantsiliselt ning maastikuliselt on need rändeteed erinevad, kuid sookurgede üldine rändestrateegia on kõigil kolmel rändeteel samalaadne.