Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on leida kinnisasja omanikega seotud muutuste analüüsimiseks sobivad meetodid ja rakendada neid testalal. Tööga vastatakse küsimusele, kuidas on olukord testalal teatud aja jooksul muutunud. Magistritöö on seotud Metsandus- ja maaehitusinstituudi baasfinantseerimise projektiga „Maaga seotud otsuste mõju maa-, metsa- ja veeressursside kasutamisele”, mille üldine eesmärk on luua maakasutuse muutusi imiteeriv mudelite ja stsenaariumite süsteem, mis võimaldab prognoosida erinevate otsuste võimalikke tagajärgi maa-, metsa- ja veeressurssidele. Kinnisasja omanike andmete analüüsimise võimalused võib jagada kaheks – statistiline ja ruumiline. Statistiline analüüs teostatakse käesolevas töös MS Exceli ja ruumiline analüüs MapInfo Professional programmiga. Üldjuhul kasutatakse andmete analüüsimiseks Excelit, aga mõnede aspektide puhul, mida ei saa sellega analüüsida, kasutatakse MapInfot. Uurimistöös kasutatavate meetodite testalaks valiti Ülenurme ja Rõngu vald aastatel 2003 ja 2013. Statistiliselt analüüsiti selliseid näitajaid nagu kinnisasja omanike arv; katastriüksuste arv ja keskmine pindala; kaasomandis olevad kinnisasjad; kui paljude kinnisasjade omanik on füüsiline isik, juriidiline isik, Eesti Vabariik või kohalik omavalitsus; mis vanuseklassi kuulub kõige rohkem omanikke; kui palju on omanike seas naisi ja mehi; kõige nooremad ja kõige vanemad kinnisasja omanikud; kui palju on üle kümmet katastriüksust omavaid omanikke; pindalaliselt üle 100 hektari maad omavad omanikud ja neile kuuluvate kinnisasjade pindalad. Ruumiliselt vaadati, kuidas asuvad üksteise suhtes suurmaa omanike katastriüksused; kuidas on omand muutunud 2003. aasta olemasolevate üksuste osas; kuidas on kinnisasja omanikud muutunud omaniku liigi järgi; kuidas on muutunud katastriüksuste piirid võrreldes 2003. aastaga, kas on toimunud killustumist. Seda, miks testalal leitud muutused aset leidsid, saaks antud tööle toetudes ka edasi uurida. Lisaks saab tööd edasi arendada, kui uurida rohkemate aastate andmeid kui ainult kahte – siis arvatavasti annaks töö tulemus ka parema ülevaate omandi muutustest ning oleks võimalik prognoosida ka järgmiste aastate kinnisasja omanike muutusi. Kui täiendada töös kasutatud algandmeid katastriüksuste sihtotstarvetega, siis saab lisaks vaadata ka muutusi sihtotstarbe järgi. Samuti on võimalik käesolevas töös leitud kinnisasja omanikega seotud muutuste analüüsimise meetodeid rakendada Eesti erinevates piirkondades või isegi Eestis tervikuna ja seeläbi teha järeldusi terve Eesti kohta.

The purpose of this research is to find suitable methods for analyzing changes in landowners and implement them in the test area. Work answers the question how the situation has changed over a certain period of time. Master's thesis is related to Forestry and Rural Engineering base financing project "Land-based decisions on land, forest and water resource use", what overall goal is to create a land-use changes imitating models and scenarios of a system that can predict the various decisions possible consequences of land, forest and water resources. Landowners data analysis options can be divided into two main groups - the statistical and spatial. Statistical analysis was performed in MS Excel and spatial analysis in MapInfo Professional program. They are generally used to analyze Excel, but in some aspects what cannot be analyzed to that, used MapInfo. The research used methods test area was chosen Ülenurme and Rõngu municipalities in 2003 and in 2013. Statistically analyzed indicators such as the number of landowners; cadastral units numbers and average size; co-owned real property; how many of the landowners is a natural person, legal person, the Republic of Estonia or local government; which age class belongs to the most owners; how many owners are women or men; the youngest and the oldest landowners; how much owners have over 10 cadastral units; over 100 hectares of land owners and their surface areas. Spatially see how the large landowners cadastral units are located to each other; how the property have changed of the 2003rd year existing units; how the owner have changed by the landowners type; how the cadastral boundaries have changed compared to the 2003rd year, whether there has been fragmentation. This is why in the test area founded changes occurred, would have be further study based on the work. In addition, it can be further developed when explore more than only two years data – then work result probably would give better overview of the ownership change and be able to predict the changes in the coming years landowners. If the work used data to supplement of the cadastral intended purpose, can also look at changes by the intended purpose. It is also possible in this study founded methods applied in the analysis as a different regions of Estonia or even in the whole of Estonia and thus to draw conclusions about the whole of Estonia