Käesolevas töös vaadeldi jõevähi arvukuse seost 8 erineva ökoloogilise kvaliteedielemendiga, mida kasutatakse väikejärvede seirel järve seisundi hindamiseks. Selgus, et kolme näitajaga esineb positiivne seos ja need olid läbipaistvus, suurtaimestik ja järve koondseisundi hinnang. Siiski oli tegemist suhteliselt nõrkade seostega ning midagi konkreetset nendest järeldada ei saa, sest tulemused võisid olla tingitud ka juhuslikkusest. Tugevamaid seoseid võib aga esineda, kui teha sama analüüs iga järve tüübi lõikes eraldi. Ülejäänud viie kvaliteedielemendiga vähi arvukusel seos puudus. Töö teine eesmärk oli selgitada välja, millist tüüpi järved on vähimajanduslikult kõige perspektiivsemad. Selleks analüüsiti järvi tüüpide kaupa ning vaadeldi, kui suurel osal neis tüüpides esines vähiveekogusid. Kalgiveelistes eutroofsetes järvedes oli vähiveekogude suhtarv suurim – 32%, seejärel hüpertroofsetes 30%, oligotroofsetes ja semidüstroofsetes kummaski 29%. Koguarvult oli samuti kõige enam vähiveekogusid kalgiveelistes eutroofsetes järvedes, 50 järve, mis moodustab ligi poole (48%) kõikidest vähiveekogudest, millel on määratud limnoloogiline tüüp. Vähile sobimatuteks tüüpideks võib pidada düstroofseid, halotroofseid ning atsidotroofseid järvi. Käesoleva uuringu tulemused oleksid paremad, kui kõikide veekogude, kus vähk võiks esineda või on esinenud, oleks saadaval värsked andmed liigi olemasolu kohta. Teiseks puuduvad paljude vähiveekogude kohta ökoloogilise seisundiklassi andmed ning tüüp on määramata. Käesoleva töö tulemused on oluliselt mõjutatud sellest, et vähi puudumine võib olla tingitud muudest teguritest kui järve ökoloogiline kvaliteet. Eelnevat arvestades ongi vaja uuringuid jõevähi elupaiga nõudluste ning levikut piiravate faktorite selgitamiseks.