The formation of capital structure and the assessment of the cost of capital are central issues in the financial management of agricultural enterprises, yet their combined analysis in the Estonian agricultural sector has remained limited. The aim of this master’s thesis was to evaluate the capital structure and the formation of the weighted average cost of capital of Estonian crop farming and dairy production enterprises during the period 2015–2024, and to assess the enterprises’ ability to create value based on the comparison between return on invested capital and the weighted average cost of capital. The analysis was based on aggregated FADN database data. The analysis showed that both production types maintained a relatively stable and conservative capital structure throughout the study period, which is consistent with the principles of the trade-off theory and the pecking order theory. The higher debt ratio in dairy production reflects the sector’s greater capital intensity, but it has not resulted in a lower weighted average cost of capital, as higher financial leverage increases the beta coefficient and the cost of equity, thereby offsetting the effect of cheaper debt capital. Crop farming performed better throughout the study period in terms of return on assets, return on equity, and return on invested capital. Both production types depended strongly on subsidies, and without subsidies the enterprises would have been unprofitable in most years. Since 2023, rising interest rates have made the effect of financial leverage negative and increased the weighted average cost of capital to a level at which return on invested capital no longer sufficiently exceeds the weighted average cost of capital. The comparison of ROIC and WACC showed that both production types were generally able to create value during the study period – crop farming in eight years and dairy production in seven years out of ten. The results indicate that the lower return on assets in dairy production does not necessarily imply a weaker ability to create value, as return on invested capital exceeded the weighted average cost of capital during most of the study period even in the more capital-intensive production type. The impact of capital structure on firm value is reflected primarily through the interplay between return and cost of capital, rather than through an increase in the share of debt capital alone. Future research should examine how the changed interest rate environment affects the capital structure and weighted average cost of capital of different production types over a longer period.

Kapitali struktuuri kujundamine ja kapitalikulu hindamine on põllumajandusettevõtete finantsjuhtimises kesksed küsimused, kuid nende ühine analüüs Eesti põllumajandussektoris on olnud piiratud. Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata Eesti taimekasvatus- ja piimatootmisettevõtete kapitali struktuuri ja kapitali kaalutud keskmise hinna kujunemist perioodil 2015–2024 ning analüüsida ettevõtete suutlikkust luua väärtust investeeritud kapitali tootluse ja kapitali kaalutud keskmise hinna võrdluse alusel. Analüüs põhines FADN andmebaasi agregeeritud andmetel. Analüüs näitas, et mõlemad tootmistüübid on säilitanud suhteliselt stabiilse ja konservatiivse kapitali struktuuri, mis on kooskõlas kompromissiteooria ja hierarhiateooria põhimõtetega. Piimatootmise kõrgem võlakordaja peegeldab sektori suuremat kapitalimahukust, kuid ei ole kaasa toonud madalamat kapitali kaalutud keskmist hinda, kuna kõrgem finantsvõimendus tõstab beetakoefitsienti ja omakapitali hinda, neutraliseerides võõrkapitali odavuse efekti. Taimekasvatus oli uurimisperioodil tulemuslikum nii varade tootluse, omakapitali tootluse kui ka investeeritud kapitali tootluse poolest. Mõlemad tootmistüübid sõltusid tugevalt riiklikest toetustest ning ilma toetusteta oleksid ettevõtted olnud enamikel aastatel kahjumlikud. Alates 2023. aastast on intressimäärade tõus muutnud finantsvõimenduse efekti negatiivseks ning viinud kapitali kaalutud keskmise hinna tasemele, mille puhul investeeritud kapitali tootlus ei ületa enam piisavalt kapitali kaalutud keskmist hinda. ROIC-i ja WACC-i võrdlus näitas, et mõlemad tootmistüübid on uurimisperioodil üldjuhul suutnud luua väärtust investeeritud kapitalilt – taimekasvatus kaheksal ja piimatootmine seitsmel aastal kümnest. Tulemused viitavad sellele, et piimatootmise madalam varade tootlus ei tähenda tingimata nõrgemat väärtuse loomise võimet, kuna investeeritud kapitali tootlus ületas suurema osa uurimisperioodist kapitali kaalutud keskmise hinna ka kapitalimahukamas tootmistüübis. Kapitali struktuuri mõju ettevõtte väärtusele avaldub eelkõige tootluse ja kapitali hinna koosmõjul, mitte üksnes võõrkapitali osakaalu suurenemise kaudu. Tulevikus oleks kasulik analüüsida, kuidas muutunud intressikeskkond mõjutab erinevate tootmistüüpide kapitali struktuuri ja kapitali kaalutud keskmist hinda pikemas perspektiivis.