Perevägivald on keeruline, raskesti tabatav, määratletav ja mõõdetav nähtus, sest ta toimub inimeste privaatelu sfääris, lähedaste inimeste vahel ja on avalikkuse eest varjatud (Linno, Soo, Strömpl, 2011b). Samad autorid kirjutavad, et laste väärkohtlemisena tuleb käsitleda ka vanemate või teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemist. Peidetud kujul ja keerulistes olukordades lapse parimate huvide tagamine vajab väga head ettevalmistust ja erinevate koostööpartnerite üksteise mõistmist. Meil on nii riigi, ametnike kui inimestena kohustus ja tahe kaitsta lapsi väärkohtlemise eest ning sellepärast peame tegema parima, et me mõistaksime perevägivalla olemust, oskaksime kaasata last tema parimate huvide tagamisse ning oskaksime ning suudaksime teha head ja mõjusat koostööd. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on anda ülevaade lapse parima huvi konstrueerimisest perevägivalla juhtumite lahendamisel koostööd tegevate erinevate erialade spetsialistide tõlgendustes. Keskendun sellele, kuidas käsitavad perevägivalla juhtumeid lahendavad spetsialistid lapse parimat huvi ja mida nad räägivad erinevate erialade spetsialistide koostööst perevägivalla juhtumite lahendamisel, milles üks osapool on laps. Uuringuks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit ning viisin läbi neli fookusgrupi intervjuud neljas erinevas Eesti piirkonnas. Intervjuudes kasutasin vinjette. Vinjett on lühike väljamõeldud olukorra kirjeldus, mida osalejad lahendama hakkavad. Piirkondade valikult arvestasin nii geograafilist paiknemist, aga ka kogukonna suurust ning võimalikke kultuurilisi erinevusi. Fookusgrupis osalejad olid minu poolt välja valitud ning valik toetus erialade esindajatele, kellel on kõige suurem kokkupuude perevägivalla juhtumitega, kus peres on kasvamas laps või lapsed. Minu töö koosneb kolmest osast. Uurimuse esimeses osas käsitlen teooriana sotsiaalkonstruktsionismi, mis põhineb arusaamal, et sotsiaalete nähtuste olemus ei peitu nende endi sisemuses, vaid konstrueeritakse inimestevahelises interaktsioonis igapäevase suhtlemise kaudu (Strömpl, 2008 viidates Burr 2005, Gergen 1999, Gergen 2001, Potter 2000). Lisaks annan ülevaate lapse parimate huvide käsitlemisest, perevägivalla olemusest ja erinevate ametkondade ja koostööpartnerite koostöö võimalusest perevägivalla juhtumite lahendamisel. Uurimuse teises osas kirjeldan uurimuse läbiviimisel kasutatud metoodikat ning kolmandas osas olen esitanud tulemused koos aruteluga. Töö lõpeb kokkuvõttega.

http://www.ester.ee/record=b5152112*est