Estonian vocabulary is of very diversified origin and there is a long tradition in the research of the origins of Estonian lexicon. The aim of the thesis is to show what the main factors behind the development of the Estonian lexicon are, how the development of the conceptual system and the corresponding terminology has been influenced by contacts with other languages, and what role the location of Estonia and Estonians on the borders of several cultural (Orthodox, Catholic, Lutheran), linguistic (Finno-Ugric and Indo-European) and political regions (Teutonic Order, Sweden, Russia etc) plays in it. It is analysed how the layers of Estonian stems are divided on the basis of the Estonian Etymological Dictionary (published in 2012) and how the geographical location of Estonians has influenced their language either through loanwords, calques or derivation of new words. To this end, the stems included in EED were analysed statistically to determine the size of layers of inherited stems and loan words. It is concluded that the Estonian lexicon and conceptual system has been influenced more intensively by external factors than previously known. It becomes evident in the amount of foreign stems and in the fact that contact languages have influenced the development of Estonian lexicon through calques and derivation of new words. For the investigation of the history of Estonian lexicon different methods have been combined, e.g. historical-comparative method, semasiological methods based on lexical fields and textual criticism of old written Estonian. Six articles, published by the author constitute the main part of the thesis. In these the stem layers of Standard Estonian are analysed as a whole and the origin of separate Estonian words ristima ‘to baptize’, päästma ‘to save, to salvage’,põrgu ‘hell’, and armastus ‘love’ belonging to the spiritual vocabulary and the word krunn ‘plaited bun’ belonging to the vocabulary of material culture, are etymologically analysed.

Eesti keele sõnavara on oma päritolult väga mitmekesine ning selle uurimisel on pikaaegne traditsioon. Väitekirja eesmärk on selgitada, millised on eesti keele kultuursõnavara, sealhulgas vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemise peamised tegurid, kuidas mõistete ja neile vastavate terminite kujunemist eesti keeles on mõjutanud kontaktid teiste keeltega ning millist rolli mängib selles eestlaste asuala ajalooline paiknemine mitme kultuurilise (õigeusu, katoliikluse, luterluse), keelelise (soome-ugri ja indo-euroopa) ja poliitilise (Venemaa, Saksa ordu, Rootsi jt) regiooni piirialal. Ühtlasi püütakse täpsustada eesti tüvevara päritolukihte ja nende mahtu tänapäeva teadmiste seisukohalt, võttes aluseks 2012. aastal ilmunud “Eesti etümoloogiasõnaraamatus” sisalduvat materjali. Uurimuses tehakse järeldus, et eesti keele sõnavara ja mõistesüsteemi on seni arvatust tugevamini mõjutanud ja kujundanud välised tegurid, mis ilmneb selles, et laentüvede osakaal eesti tüvevaras on suurem, kui varem arvatud, ning asjaolus, et kontaktkeeled on mõjutanud eesti sõnavara kujunemist suurel määral nii tõlkelaenude kui sõnamoodustuse vallas. Eesti sõnavara päritolu uurimisel on seejuures kombineeritud erinevaid meetodeid, sealhulgas võrdlev-ajaloolist meetodit, tähendusväljadel tuginevat semasioloogilist lähenemist ja vana kirjakeele tekstikriitilist analüüsi. Väitekirja põhiosa moodustavates artiklites võetakse ühelt poolt vaatluse alla üksikute eesti kirjakeele sõnade etümoloogia, kusjuures vaadeldavatest sõnadest kuuluvad armastus, põrgu, päästma ja ristima vaimuliku kultuuri sõnavara hulka ning krunn materiaalse kultuuri sõnavara hulka, ning teiselt poolt analüüsitakse eesti tüvevara etümoloogilist koostist tervikuna.

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone