Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli valmistada seade, mille abil on võimalik mõõta erinevate katsekehade dünaamilist elastsusmoodulit. Töö aluseks oli Karl-Kristjan Kokka poolt valmistatud DMA-seade, millest tehti edasiarendus, kus varda positsiooni muutust mõõdetakse tensoanduri asemel kahe Halli efekti anduriga. Esimene tajur on positsiooni määramiseks ning teise ülesandeks on kõrvaliste magnetväljade poolt tekitatud müra elimineerimine. Töö alguses on kirjutatud sellest, mis on deformatsioon ning kuidas seda hinnatakse, antakse kerge ülevaade deformatsiooni erinevatest vormides. Lisaks on toodud kaks kirjeldavat näidet, kuidas elastsusmoodulit on võimalik määrata, millest üks, kolme punkti meetod, on aluseks lõputööna valminud seadme tööpõhimõttele. Edasi on töös kirjeldatud tensotajuri ning Halli tajuri tööpõhimõtted ning seda, kuidas neid praktikas kasutatakse, millised on levinumad ühendusskeemid. Praktilises pooles kirjutatakse valminud elastsusmooduli mõõtmise seadme riist- ning tarkvaralisest lahendusest. Kirjeldatakse kalibreerimisprotsessi koos graafikute ning saadud tulemustega. Seadmega on tehtud esimesed mõõtmised ning sellele on antud esmane täpsushinnang. Töö tulemusel valmis seade, mille olulisemad parameetrid on: • Valjuhääldile on võimalik saata siinus- ja kolmnurksignaali sagedusega 1-10Hz • Saadetava signaali ning mõõtmiste sämplimissagedus on 1000Hz • Mõõdetava jõu piirkonnaks on 0,002-1,44 N • Varda liikumise amplituud on 0,09-3,5mm