Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida kahe Eesti suurema valge ajalehe Postimehe ja Eesti Päevalehe juhtkirjades ajavahemikus 1990-2014 esindatud väärtuseid. Selleks on kasutatud summeeriva kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit. Kodeerimissüsteemi väljatöötamiseks ja uurimuse teoreetiliseks raamistuseks tuginesin Lasswellile, Rokeachile, Schwartzile ja Inglehartile. Nende teoreetikute väärtussüsteeme integreerides lõin üksikväärtuste nimekirja, mis omakorda jagunevad klastriteks. Uurimistöö tulemuste järgi ei ole vaadeldud ajaperioodil Eestis olulist väärtusnihet toimunud, kuigi mõningaid muutuseid on olnud. Ingleharti postmaterialiseerumisteooria näeb ette, et ühiskonnad liiguvad aja jooksul eneseväljenduslike väärtuste poole, ent selle eelduseks on tunnetatud materiaalne kindlustatus. Eesti ühiskond liikus aga 1990. aastatel eneseväljenduslikest väärtustest eemale, mida illustreerib ka Turvalisuse väärtusklastri esindatuse tõus selle aja jooksul. Hiljem, pärast sajandivahetust, on küll aimata ühiskondlikku rahunemist (näiteks ei tematiseeru enam nii tugevalt kuritegevus või suhted Venemaaga), millele saabub aga lõpp 2008. aastal. Sel aastal erinevad kahe lehe juhtkirjade väärtusorientatsioonid enim. Võimalik, et see indikeerib lehtede erinevaid hoiakuid ühiskondlike sündmuste suhtes. Hiljem on väärtusorientatsioonid sarnasemaks muutunud. Üldises plaanis aga võrreldes 1990. aastatega suurt muutust märgata ei ole. Antud uurimistöö tulemused langevad kokku WVS-i, Ingleharti ja Bakeri (2000) ja Sztompka (2004) järeldustega Eesti ning ka teiste Eestiga sarnast lähiminevikku omavate riikide suhtes. Fakt, et tulemused langevad kokku ka teiste uurimustega, kõneleb tõenäoliselt sellest, et lehtede juhtkirjad peegeldavad ühiskonnas levinud väärtusi. Eestis on nendeks Ingleharti järgi õiguslik-ratsionaalsed ja defitsiidiväärtused ja Schwartzi järgi Turvalisus ja Võim. Üksikväärtustest on Eestis olulisimal kohal Raha ja Käskiv võim. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Nõukogude Liidu lagunemine ja sellest tingitud ühiskondlikud kiired muutused mõjutavad siiani Eesti elanike väärtusorientatsioone.

http://www.ester.ee/record=b4486970*est