Narva karjääris toimub põlevkivi kaevandamine vaalmeetodil, kuid ee nihkudes lõuna suunas muutub eemaldamist vajav katend üha paksemaks. Sellest tulenevalt muutub pealmaakaevandamine üha ebaratsionaalsemaks ning kasulikum oleks jätkata allmaakaevandusega. Senises praktikas on Eestis põlevkivi allmaakaevandusi rajatud paksu Ordoviitsiumi katendi kivimite alla. Narva karjääris oleks allmaakaevanduse rajamisel täiesti uus olukord, kuna suure osa katendist moodustavad küllaltki pudedad ja savikad Kesk-Devoni kivimid. Käesolevas töös kasutati Narva lademe lateraalse ja litorstratigraafilise leviku kirjeldamiseks puuraukudest mõõdetud loodusliku gammakarotaaži ja paljandist mõõdetud magnetilise vastuvõtlikkuse omavahelist korreleerimist. Selle eesmärgiks oli uurida, kas oleks võimalik asendada praegune madala puursüdamiku saagikusega puurimine hoopis südamikuta puurimise ja gammakarotaažiga. Töö käigus korreleeriti puuraugud omavahel vaid gamma-kõverate ja magnetilise vastuvõtlikkuse kõvera alusel ning loodi kõigi puuraukude gamma-andmete põhjal kogu uuringuala kirjeldav keskmine gammakõver. Saadud tulemuse vastavust reaalsele olukorrale maapõues kontrolliti paljandi ja puursüdamike litoloogiliste kirjelduste võrdlemisega. Gammakarotaaži ja magnetilise vastuvõtlikkuse kõverate omavaheline korreleerimine annab üldiselt häid ja usaldusväärseid tulemusi, mille põhjal võib järeldada, et uuringualal leviv Narva lade on lateraalselt ja litostratigraafiliselt ühtlane. Praeguse töö andmete aluseks olevad puuraugud asuvad ida-lääne suunaliselt. Meetodi täpsuse ja usaldusväärsuse tõstmiseks oleks soovitatav teha samasugune profiil ka põhja-lõuna suunaliselt.

https://www.ester.ee/record=b4518939