1980. aastate algul kaivitunud soome ja eesti keele kontrastiivse uurimise projekti “Soome ja eesti keele grammatiline vordlus” uks pohiulesandeid oli kahe keele suntaktilise struktuuri vordlus. Eesti poolelt vaadatuna andis projekti raames toimunud teadussuhtlus rohkesti infot ja ideid eesti keele suntaksi uurijatele ja eesti keele teadusliku grammatika koostajatele. Soome ja eesti suntaktilise struktuuri vordluse seisukohalt oli siiski tegemist pigem ettevalmistava etapiga. Konkreetsete tulemusteni jouti 1990. aastail, kui rahvusvahelises lingvistikas muutus uheks juhtivaks trendiks keeletupoloogia. Turu ulikoolis algatatud jatkuprojekti “Laanemere piirkonna keelte grammatiline vordlus” (SCLOMB) kaigus loodi samanimeline korpus, mis kaasas soome ja eesti keele vordlusesse ka nende kontaktkeeled. 1990. aastail ilmus hulk vordlevaid artikleid, kusjuures eriti haid tulemusi saadi aspekti ja aja susteemide vordluses. Seni pohiliselt veaanaluusi tulemusi kasitlev kogumik “Lahivertailuja” hakkas sisaldama ka struktuurivordlusi ning muutus teaduslikult kaalukamaks.