Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele olulisemaid adverbi sisaldavaid trigramme. Need täidavad tekstifunktsioone (viiteseosed, modaalne hinnang, rõhutamine), mis aitavad tagada tekstide sidususe ja esituslaadi sujuvuse. Teisalt on adverbi sisaldavad struktuurid aluseks uute leksikaalsete üksuste moodustamisele, verbist vasakul peamiselt ühendverbidele (hästi välja tuleb, ootamatult peale sattuda, siit ära minna), harvem ka väljendverbidele (ikka puhtust pidanud, ka märki tabanud). Eesti õppijakeeles on adverbi sisaldavate struktuuride kasutamine nihestunud ja perifeerne nähtus – struktuur on sama, erineb leksikaalne ja morfosüntaktiline varieerumine ning osakaal valimis. Võrreldes emakeelekõnelejaga on õppijad eelistanud kasutada leksikaalgrammatilisi stereotüüpe (nt kus inimesed on, siis inimesed ei), sõnavara piiratud, trigrammi komponentide sõnajärg ja semantilised seosed tihti ebaharilikud või vigased, mis laieneb õppija emakeele mõjul. See on paratamatus, kuna meil puudub teadmine adverbi sisaldavate struktuuride kasutamise reeglite kohta tekstis.