Narva linna ja Narva-Jõesuu vallasisese linna põhjaveevarude ümberhindamine tehti vastavalt AS Narva Vesi poolt esitatud tellimusele. Põhjaveevaru hinnati ümber seoses arvestusliku kasutamise aja lõppemisega 2020. aastal. Uuringutöö käigus inspekteeriti AS-le Narva Vesi kuuluvaid tarbepuurkaeve ning mõõdeti staatilisi veetasemeid uuringuala piirkonnas. Töö tulemusena oli korrastatud nimetatud puurkaevude andmestik: täpsustatud puurkaevude asukoha koordinaadid ja maaüksused. Põhjaveevaru modelleerimiseks kasutati Tartu Ülikooli poolt loodud põhjaveemudelit „Virumaade hüdrogeoloogiline mudel“. Põhjavee arvutusel lähtuti tingimusest, et arvutusliku aja lõpuks põhjaveekiht jääb surveliseks. Modelleerimisel saadud tulemused kinnitavad ülalmainitud tingimuste säilimist arvutusliku aja lõpuni, mis võimaldab vajaliku koguse põhjaveevaru kehtestamist ettenähtud koguses. Voronka veekihi põhjavee kvaliteet Narva ja Narva-Jõesuus vastab suures osas joogivee kvaliteedinõuetele, mis on kehtestatud sotsiaalministri poolt 24.09.2019. a. vastu võetud määruses nr 61. Püsivat põhjaveekvaliteedi halvenemist ei ole täheldatud. Tegeliku veevõtu oluline suurendamine praegusega võrreldes nimetatud veehaaretel ei ole soovitatav. Voronka veekihi kasutatakse ühisveevarustuses nii Eesti, kui ka Vene Föderatsiooni piiriäärsetes linnades. Käesoleval ajal jääb see ühine mõju lubatu piiresse. Praegu on mõlema riigi põhjaveevõtt sellises tasakaalus, et merevee sissetung veekihti ei ole tõenäoline. Põhjaveevarude hulka või vee kvaliteedi halvenemist mõlema riigi teatud piirkondades võivad põhjustada järsud muutused Voronka veekihis. Põhjaveevaru hindamisel lähtuti põhjaveevaru perspektiivsest vajadusest olemasolevatest veehaaretest kuni 2045. aasta lõpuni. Narva-Jõesuu vallasisese linna tegeliku veevajaduse vähenemise tõttu ning Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi loodusliku ressursi stabiilsuse tagamiseks, hinnati uueks veekasutuse perioodiks põhjaveevaru kategoorias T joogivesi Kambriumi-Vendi Voronka veekihile – 1 600 m³/ööp, sealhulgas Narva linnale – 1 000 m³/ööp. Gdovi veekihi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihi põhjaveevaru nimetatud aladel uuele veekasutuse perioodile ei pikendata, kuna ei ole nõudlust.