Actions
  • shareshare
  • link
  • cite
  • add
add
auto_awesome_motion View all 3 versions
Publication . Article . 2021

Käändevormist sõnaks: mida näitab sagedus?

Ene Vainik; Geda Paulsen; Ahti Lohk;
Open Access  
Published: 24 Apr 2021 Journal: Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat Estonian Papers in Applied Linguistics, volume 17, pages 285-307 (issn: 1736-2563, eissn: 2228-0677, Copyright policy )
Publisher: Estonian Association for Applied Linguistics
Country: Sweden
Abstract
This study is motivated by the need for a statistical benchmark that would help the lexicographer to judge a morphological form for its grammaticalization stage to the degree of an independent lexeme. The focus of this article is on Estonian substantives and in particular their forms in the 11 semantic cases. The main research question of this study is: is there a statistical sign indicating that a case form of a noun is emerging as a potentially independent lexeme? Based on the normal distribution of nominal case form frequencies, we established a statistic that determines a case form’s elicitation in a corpus – the distribution index (D-index). The D-index can be used as an indicator of the correspondence of a particular form’s actual frequency with the predicted elicitation degree. Artikkel tegeleb nimisõnavormide iseseisvumise küsimusega leksikograafia vajadustest lähtudes. Eeldusel, et abstraktseid käändevorme iseloomustab korpuses üldine püsiv esiletuleku proportsioon, pakume välja statistilise mõõdiku – distributsiooniindeksi, mille abil otsustada, kas sõnavormi kasutussagedus on piisav selleks, et lugeda teda paradigmast emantsipeerunuks ning seega iseseisva märksõna kandidaadiks. Indeks arvestab vormi suhtelist sagedust korpuses, võrreldes tegelikku ja normi põhjal oodatavat kasutussagedust, ning laseb samale skaalale paigutada väga erineva absoluutsagedusega juhtumeid. Artiklis illustreerime distributsiooniindeksi toimivust tavaliste rikkaliku vormistikuga nimisõnade ning ambivorme andvate sõnade vormistike võrdlusena. Seame provisoorse indeksi lävendväärtuse, millest suurema väärtusega vormi võib pidada iseseisvaks lekseemiks. Indeksit ning lävendväärtust testitakse erinevate korpuste (EtTenTen13, ÜK 2019) andmete peal.
Subjects

Linguistics and Language, Education, Language and Linguistics, lexicography, corpus linguistics, language technology, word form emancipation, parts of speech, Estonian, leksikograafia, korpuslingvistika, keeletehnoloogia, käändevormide iseseisvumine, sõnaliigid, eesti keel, Language Technology (Computational Linguistics), Språkteknologi (språkvetenskaplig databehandling)

Related Organizations