In Finno-Ugric linguistics, words are usually analyzed in terms of stems and affixes instead of abstract monosyllabic ‘roots’ in the Indo-European sense. However, there have been attempts to introduce the concept of ‘root’ alongside the historically disyllabic stems, in order to account for less regular connections between words and the non-canonic word formation mechanisms of the expressive vocabulary. Here, a few such attempts are critically analyzed in their historical and ideological contexts.Kokkuvõte. Johanna Laakso: Tagasi juurte juurde? Arutlus “juure” mõiste üle soome-ugri keeleteaduses. Soome-ugri keeleteaduses on tavaks vaadelda sõnu tüvede ja liidetena, mitte abstraktsete ühesilbiliste juurtena indoeuroopa keeleteaduse mõistes. Ajalooliselt kahesilbiliste tüvede kõrval on püütud tarvitusele võtta ka juure mõiste, et seletada ekspressiivsele sõnavarale omaseid vähem reeglipäraseid sõnadevahelisi seoseid ning sõnamoodustusmehhanisme. Artiklis võetakse kriitiliselt vaatluse alla mõned neist katsetest nende ajaloolises ja ideoloogilises kontekstis.Märksõnad: soome-ugri keeled; ungari keel; soome keel; sõnastruktuur; etümoloogia; juur; keeleteaduse ajalugu; ekspressiivsed sõnad