• Publicationsclose
• Master thesis close
• Estonian close

Käesolevas magistritöös antakse ülevaade foorumite aktiivsusest e-kursusel „Programmeerimise alused II“. Foorumite aktiivsuse kirjeldamiseks vaadatakse eraldi nii foorumitesse postitamise kui ka foorumite vaatamise aktiivsust. Teine oluline osa on eristada foorumitest osalejad, kes postitavad märgatava arvu postitusi enamasti vastuste näol ehk üliaktiivsed vastajad ning uurida nende rolli foorumites ja motivatsiooni vastamiseks.

https://www.ester.ee/record=b5240037*est

Robotite ning inimeste ruumi jagamiseks ning koostöö jaoks on vajalik omavaheline suhtlus. Roboti ja inimese vahelises suhtluses on tähtis nii masinapoolne inimese mõistmine kui ka see, et inimene mõistaks roboti poolt edastatut. Selleks on vaja, et robot suudaks end inimesele arusaadaval viisil selgeks teha. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi roboti kavatsuse väljendamiseks ning selle raames koostati kirjanduse kokkuvõte erinevatest juba välja pakutud kavatsuse väljendamise variantidest, viidi läbi küsitlus Eesti inimeste seas, et analüüsida nende arusaamist masina kavatsusest ning loodi masina mudel, mida visualiseeriti simulatsioonikeskkonnas. Küsimustikust selgus, et Eesti inimesed ei pruugi masina poolt edastatavaid emotsioone mõista, kui kasutatakse ainult roboti silmi. Samuti selgus, et ilma eelnevate teadmisteta ei olnud inimesed võimelised sõidukite kavatsusi ära tundma, kui kasutuses olid LED-ribad või -ekraanid, projektsioonide puhul said inimesed sõiduki kavatsusest aru. In english: For humans and robots to share space and cooperate, it is necessary to communicate with each other. In the communication between a human and a robot it is important for the machine to understand the human and also for the human to understand the information transmitted by the robot. This requires, that the robot would be able to make itself clear to humans in an understandable way. The aim of this thesis was to evaluate different approaches to communicate the intent of a machine. During the master’s thesis, an overview of various options already proposed to express intent was given, a suvery was conducted among Estonian people to analyze their understanding of machine intent and a model of an autonomous car capable of communicating intent was proposed and visualised in a simulator. The survey revealed that Estonians may not understand the emotions of a machine if only robot’s eyes are used. It was also found that without prior knowledge, people were not able to understand vehicle intent when LED strips and displays were used, people recognized the intent when projections were used.

Vastava magistritöö eesmärk on rakendada Kalmani filtrit ning tuletada vastava meetodiga äritsükli indeks. Meetodi sobivust testitakse kahe erineva makromajanduse aegrea abil.

Programmeerimise õpetamisel tuleb pöörata tähelepanu õppijate teadmiste ja oskuste taseme hindamisele nii õppe alguses kui ka selle lõppemisel. Seda saab teha testi vormis. Magistritöö eesmärgiks on luua valideeritud test, mille abil saab hinnata õppijate teadmisi ja oskusi programmeerimiskursuse “Tehnoloogia tarbijast loojaks” alguses ja/või lõpus. Töö esimeses peatükis on toodud ülevaade Venemaal ja USAs kasutusel olevatest valideeritud testidest. Töö teises peatükis on kirjeldatud testi loomise protseduuri ning piloteerimise protsessi. Töö tulemusena loodud test piloteeriti kursuse “Tehnoloogia tarbijast loojaks” arvestustööks ettevalmistava testina. Võib öelda, et testi on võimalik kasutada nimetatud kursuse õppijate teadmiste ja oskuste hindamisel.

Töös on rakendatud mitmeid mitmemõõtmelisi meetodeid Eesti metsade liigilise koosseisu prognoosimiseks satelliidiandmete põhjal. Parimad tulemused saadakse K-lähima naabri meetodit kasutades. Täpsemalt sobitatakse igale satelliidipildile eraldi K-lähima naabri mudel ning prognoositakse puuliikide osakaalud. Seejärel saadud prognoosid agregeeritakse. Töös on näidatud, et selliste prognooside agregeerimiseks on paremaid mooduseid kui aritmeetiline keskmine, näiteks Epanechnikovi tuumameetodiga hinnatud tiheduse mood. Parima mitmemõõtmelise meetodi puuliikide osakaalude prognooside põhjal on koostatud näidiskaart.

Magistritöös uuriti vähki haigestumise riski patsiendi vanuse, diagnoosimise aasta ja võimalusel patsiendi soo järgi. Sissejuhatuseks toodi töös välja lühike ülevaade kasutatud vähiregistri ja Statistikaameti andmebaasi rahvaarvu andmetest, vähi olemusest ning analüüsis käsitletud vähipaikmetest: eesnääre ja emakakael. Mudelite loomisel kasutati Poissoni ja kvaasi-Poissoni regressiooni, andmetele leiti Clopper–Pearson’i usaldusintervallid ning mudeli kasvamis-, kahanemis- ja käänukohtade tuvastamiseks rakendati hii^2-testi ja t-testi. Graafikute abil uuriti standardiseeritud haigestumuskordaja muutumist. Uuriti 2017. aasta andmete alusel loodud mudelite prognoosivõimet.

Magistritöö eesmärk on uurida kompositsionaalsete andmete teooriast tuttavate log-suhte transformatsioonide ja masinõppemeetodite mõju soolevähi ennustusmudelite üldistusvõimele. Täpsemalt uuritakse aditiivse, paariviisilise ning tsentreeritud log-suhte teisenduste ning elastse võrgu ja juhumetsa meetodite kombinatsioonidel põhinevate soolevähki prognoosivate mudelite ennustus- ja üldistusvõimet viie populatsiooni soolestiku mikrobioomi andmeid kasutades. Lisaeesmärk on teada saada parimaid tulemusi andev metoodika, mida saaks võtta aluseks Eesti soolevähi sõeluuringu programmi edendamiseks.

Magistritöö eesärk on tutvustada pseudovaatluste kasutamist elukestusanalüüsis. Pseudovaatlused on jackknife meetodil arvutatud hinnangud üleelamistõenäosusele, mis näitavad ühe vaatluse mõju valimi keskmisele, võttes arvesse andmetes esinevat tsenseerimist. Töö teoreetilises osas tehakse ülevaade elukestusanalüüsi mõistetest ja meetoditest, keskendudes Coxi võrdeliste riskide mudelile. Seejärel tutvustatakse pseudovaatlusi ja kolme pseudovaatluste arvutamise juhtu: hinnangut üleelamistõenäosusele, hinnangut tõkestatud keskmisele elueale ja konkureerivate riskide kumulatiivsele avaldumisele. Töö praktilises osas kasutatakse Coxi võrdeliste riskide meetodit ja pseudovaatlusi, et hinnata liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud ravikulude hüvitamise kestust mõjutavaid tegureid.