• Research dataclose
• Research softwareclose
• Other research productsclose
• Open Access close
• EE close
• Estonian close
• DSpace at Tartu University Library close

BeSt programmi toetusel loodud videoloeng kursusel "Religioosne fundamentalism"(USUS.02.080)

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on üldhariduskoolide arengukavade koostamine ajalises perspektiivis arenenud ja mil määral on arengukavad kooskõlas riiklike soovitustega ning eesmärgi täitmiseks analüüsisin kahe järjestikkuse perioodi (koostatud 20122016 ja 2016-2020) arengukavasid. Dokumentide analüüsimiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Strateegiline juhtimine mängib koolide arengu planeerimisel olulist rolli ning arengukavade eesmärgiks on tagada kooli jätkusuutlik areng. Arengukava dokumendina võimaldab õppeasutustel formuleerida eesmärgid pikemas ajalises perspektiivis, lähtudes seejuures sisehindamise käigus välja selgitatud parendusvaldkondadest ning kaasates koostamisprotsessi erinevaid huvigruppe. Arengukavad on dokumendid, mis algavad tiitellehega ja sisaldavad sisukorda, sissejuhatust, ülevaadet õppeasutuse üldandmetest, kooli hetkeolukorra kirjeldust, kooliarenduse valdkondi ja põhisuundi, tegevuskava ning arengukava uuendamise korda. Arengukavadesse oli mõnel juhul lisatud peatükid õpetajate täienduskoolituskavast ja turvalisuse tagamisest koolis. Õppeasutuste arengukavade analüüsist selgus, et üldhariduskoolide lõikes erinevad arengukavad nii koostamisperioodi, mahu, struktuuri kui ka sisuelementide kajastamise detailsuse poolest. Uuringu tulemustele toetudes saab väita, et dokumentidesse on lisatud palju küsitava vajalikkusega informatsiooni ning andmeid dubleeritakse erinevates dokumentides, mis ei ole dokumendihalduse seisukohalt efektiivne. Vanad arengukavad on kohati üsna sarnased uute arengukavadega. Kuigi suunised üldhariduskoolide arengukavade koostamiseks on muutunud, näib, et koolid ei ole neid muutuseid varmad rakendama. Üldhariduskoolide arengukavade uuringust selgus, et dokumentide koostamiseks oleks vaja konkreetsemaid juhendeid, mis ühtlustaksid arengukavasid koolide lõikes ning aitaksid strateegilist juhtimist efektiivsemaks muuta. Samas tuleks suuremat tähelepanu pöörata sisehindamise, arengukava ning üldtööplaanis esitatava tegevuskava sidususele.

Juri Lotmani 90. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise kongressi «Kultuuri mitmekeelsus» ajaks koostatud näitus TÜ raamatukogus. Avati 28. veebruaril. Tartu ülikooli raamatukogu

Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade andmeanalüüsi klassikalistest meetoditest, nende eeldustest ja võimalikust rakendamisest konkreetsetel andmestikel.

I Biograafilised materjalid. 1. Elulookirjeldused. Õpinguid, teenistuskäiku jm eluloolist kajastavad paberid, s.1-9. 2. Päevikud, päevikulised märkmed, memuaarid, s.10-19. 3. Juubeliõnnitlused, J. Auli juubelikõne, s.20-25. 4. Kutsed. Ülemaailmse antropoloogide kongressi (1938)panoraamfoto, s.26-28. II Töö ülikoolis. 1. Ametialane asjaajamine, kirjavahetus. J. Auli kõned, s.29-35. 2. Loengud. Kursuste programmid, s.36-49. 3. Õpetamise metoodika, s.50. III 1. Teadustööde nimestikud. Retsensioonid J. Auli teadustöödele. Antropoloogiliste uuringute läbiviimise dokumentatsioon, s.51-54. 2. Antropoloogilisteks uurimusteks kogutud andmestik. 2.1. Demograafilised andmed Eesti elanikkonna kohta, s.55-56. 2.2. Antropoloogilised andmed Eesti maakondade ja eri rahvuste järgi, s.57-70. 2.3. Õpilaste antropomeetrilised andmed, s.71-110. 3. Artiklid. Ettekanded. Sõnastik. 3.1. Bioloogia. Zooloogia, s.111-117. Antropoloogia, s.118-132. 3.3. Anatoomia ladina-eesti sõnastik, s.133-134. 3.4. Personalia, s.135-136. 4. J. Auli retsensioonid, s.137. 5. Töömärkmed. Joonised, s.138-143. IV Loodusuurijate Selts, s. 144-145. V Kirjavahetus. Kirjastuslepingud, s.146-185 http://www.ester.ee/record=b3629656*est 185 säilikut

BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate pärmide erinevatest mutantidest; iseloomustab detailsemalt konditsionaalseid mutante; kirjeldab genoomi mutageneesil põhinevat ja vigu tegeval PCR-il põhinevat mutantide isoleerimise meetodeid; tutvustab komplementatsiooni teel geeni kloonimise meetodit; annab ülevaate pärmi mutantide kollektsioonidest.

BeSt programmi toetusel loodud õpiobjekt teemal "Erihistoloogia praktikum V: Endokriinorganite histoloogia" annab ülevaate endokriinorganitest (klassifikatsioonid, histoloogiline ehitus ja peamised funktsioonid).