Advanced search in
Research products
arrow_drop_down
Searching FieldsTerms
Any field
arrow_drop_down
includes
arrow_drop_down
Include:
6,365 Research products, page 1 of 637

  • Publications
  • Research software
  • Other research products
  • 2018-2022
  • Estonian

10
arrow_drop_down
Date (most recent)
arrow_drop_down
  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Aul, Juhan;
    Publisher: Tartu Ülikooli Kirjastus
    Country: Estonia
  • Publication . Thesis . 2022
    Open Access Estonian
    Authors: 
    Saks, Kristiina;
    Country: Estonia

    Meedia- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiirest arengust tulenevad muutused on üks 21. sajandi suurtest suundumustest, mida uurisin doktoritöös laste vaatenurgast. Keskmine läänelikus ühiskonnas kasvav laps veedab päevas tunde meediat kasutades. Meedia mõju lastele on uuritud palju, kuid endiselt on rohkelt erimeelsusi selles osas, kas meedia on lastele ennekõike võimalus või oht. Valdav on siiski suhtumine, et meedia ei ole lihtsalt hea ega halb, vaid selle mõju sõltub kontekstist. Doktoritöö eesmärk oli uurida Eesti laste elumaailma ehk nende subjektiivse maailmataju meediastumist – seda, kuidas meedia on laste elumaailma kujunemise üheks aluseks. Tuginedes kvalitatiivuuringule (intervjuud lasteaialaste ja õpetajatega) ning kooliõpilaste kvantitatiivuuringule (969 joonistuse kontentanalüüs), kirjeldasin meedia rolli laste elus. Lapsed kasutavad meediat iga päev, nad mängivad meediast inspireeritud mänge, jäljendavad meediategelasi ja nende sõnavara. Lastel on meediatootemarkidega riideid, mänguasju ja tarbeesemeid. Samuti on meedia alus laste koosloomele, mis viib meediasisu ka nendeni, kes ise kasutavad meediat vähe. Näiteks ei pruugi laps olla mõnd populaarset (multi)filmi näinud, kuid mängib lasteaias sõpradega selle ainetel loovmänge või kasutab meediatootemarkidega mänguasju. Seega, meediastumisel on nii otseseid kui ka kaudseid vorme, misläbi jõuavad meedia ilmingud kõigi tänapäeva läänelikes ühiskondades kasvavate laste igapäevaellu. Tulemustest ilmnes ka Eesti laste meediarepertuaari tugev mõjutatus USA ja Lääne-Euroopa meediatoodangust, mille üks võimalik põhjus on Eesti omatoodangu nappus. Tulenevalt laste globaalsest meediarepertuaarist soovitasin vanematel kasutada meedia kultuurilise vahendamise strateegiat, et selgitada, kuidas ekraanil nähtu seostub Eesti tavadega. Kuna osa meediaga seotud küsimusi ilmneb alles tagantjärele, soovitasin vanematel ka vestelda lastega nende meediakogemustest tagasivaatavalt, et vajadusel last toetada (ehk kasutada tagasivaatava vahendamise strateegiat). The rapid development of the media and communication technologies is one of the megatrends defining the 21st century. Children in Western countries spend hours using media. Despite countless studies, the debate about media effects on children is one of the most controversial topics in the field of communication studies. Between highly optimistic and pessimistic perspectives, there is a widely accepted scholarly view that media usage is not directly “good” or “bad” for children. Instead, in the process of mediatisation, the media is becoming an integral and complex part of the social, cultural and cognitive development of children. The aim of this thesis was to explore the mediatisation of the lifeworld of children, defined as a subjective perception of the world. The findings of a qualitative study with kindergarten children and teachers and a quantitative content analysis of elementary school children’s drawings revealed that the media was deeply embedded in children’s everyday life. One form of mediatisation manifested in the direct usage of media. The other dimensions of mediatisation were more indirect. The games that children played, the vocabulary they used, the clothes they wore, the toys they used – all were greatly influenced by media content. Even if some children had minimal access to media at home, they became aware of current media trends through the childhood culture they shared in kindergarten (e.g., media inspired creative play). The findings also indicated that Estonian children follow the media content produced mainly in the USA or Western Europe. Therefore, I advised parents to talk about how the global media content is related to Estonian culture (defined as “cultural mediation”). I also suggested parents talk with children about their media experiences in retrospect (defined as “retrospective mediation”) to reveal whether a child needs support in the mediatised environment as they grow up. Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone https://www.ester.ee/record=b5518587

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Vilumaa, Hedi;
    Country: Estonia

    Once it was said, fittingly, that working with children in church is not “a comfortable walk, but rather a steeplechase”. Examining history it becomes evident that the Protestant Church has long shared the word of God, but not the Eucharist, with its baptized young members. However, the principle of open communion of the word and the sacrament – the equal communion for all baptized, the implementation of which was and still is the goal of churches based on the idea of koinonia in the New Testament – is not realized under these circumstances. Theologians have been pondering over the issue of admission of baptized children and young people to Holy Communion for centuries. The question is, under what conditions should the right of admission be issued? Or what role do baptism, communion, membership and confirmation play? How have different models of admission been used in the Protestant churches and Estonian Lutheran church, and what forms the basis for fixed orders of admission? What role does youth work play in the issue of admission? In this dissertation I analyze the ecclesiological and church historical context and the context of youth work of the admission from the point of view of open communion of the word and the sacrament. I also highlight the concepts of admission that evolved in the Estonian Lutheran Church during 1917–2005 and have an impact to this day. I conclude that although the idea of open communion of the word and the sacrament enables the practice of admission, and this principle has been partially followed in the Estonian Lutheran Church during the period under consideration, tradition of confirmation has influenced and still influences the choice of the model and order of admission. Although church law allows the children and youth to the Eucharist on the bases of baptism, there are other models of admission. Therefore, the Estonian Lutheran Church does not have a common understanding about admission and the law of church provides a partial admission, which allows church members to the Eucharist based on baptism or confirmation. Omal ajal öeldi tabavalt, et lastega tegelemine kirikus ei ole mingi mugav jalutuskäik, vaid pigem takistusjooks. Ajalugu uurides selgub, et protestantlik kirik on pikka aega jaganud oma ristitud noorliikmetele küll Jumala sõna, kuid mitte armulauda. Sellisena ei teostu aga avatud sõna- ja sakramendiosaduse põhimõte – kõikide ristitute võrdväärne osadus kirikus, mille rakendumist uustestamentliku koinonia-idee alusel on seatud ja seatakse tänapäevalgi kirikutes eesmärgiks. Ristitud laste ja noorte armulauale lubamise ehk admissiooni küsimuse üle murravad teoloogid pead juba sajandeid. Küsimus on selles, millistel tingimustel saadakse selleks õigus? Milline on ristimise, osaduse, liikmesuse ja konfirmatsiooni roll? Kuidas on protestantlikes kirikutes ja Eesti luterlikus kirikus kasutatud erinevaid admissiooni mudeleid ja mille alusel on fikseeritud selle korrad? Millist rolli mängib kiriklik noorsootöö? Väitekirjas analüüsin admissiooni eklesioloogilist, kirikuajaloolist ning kirikliku noorsootöö konteksti avatud sõna- ja sakramendiosaduse vaatenurgast. Samuti esitan need arusaamad admissioonist, mis kujunesid Eesti luterlikus kirikus aastatel 1917–2005 ja avaldavad mõju tänapäevani. Järeldan, et kuigi avatud sõna- ja sakramendiosaduse idee võimaldab ristitud lastel ja noortel armulaual osaleda ning Eesti luterlikus kirikus on seda vaadeldaval perioodil osaliselt ka lubatud, mõjutas siinset admissiooni mudeli ja korra valikut varem ja mõjutab praegugi konfirmatsioonitraditsioon. Kuigi kirikuseaduse järgi pääsevad lapsed ja noored armulauale ristimise alusel, kehtivad selle mudeli kõrval veel teisedki. Seega puudub Eesti luterlikus kirikus ühtne arusaam admissioonist ning kehtestatud on osalise admissiooni kord, mis lubab kiriku liikmeid armulauale nii ristimise kui ka konfirmatsiooni alusel. https://www.ester.ee/record=b5513863

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Herkel, Andres;
    Country: Estonia

    The doctoral thesis deals with Root Stanzas of the Middle Way (Mūlamadhyamakakārikā, MMK), the most important writing for the śūnyavāda school by Buddhist philosopher Nāgārjuna (ca 150–250). The thesis consists of the Estonian translation of the MMK with commentaries, an introduction and nine articles. The articles deal with the key concepts of Buddhism as they appear in the MMK, and their investigation, as well as methodological questions relating to Buddhist Studies. The history of the translation and interpretation of MMK is dependent on changes in the currents of thought in Western philosophy. This has ensured a continuous process of interpretation, including the mainstream currents of thought in the 20th century including deconstruction, the understanding of unlimited semiosis, and linguistic philosophy as the best-known. MMK is a text that generates other texts. This means that a constant increase in interpretation and comment is part of the pragmatics of these texts, as confirmed by the vast field of modern nāgārjuniana. Nāgārjuna is a Buddhist philosopher whose teaching is method rather than theory. Hence the importance of semiotics as a method, as well as phenomenology of religion as the framework for the experience of liberation and transformation of consciousness. In MMK different concepts and assertions are used as mechanisms of defence against negative or nihilist interpretation. The zero way or the logic of the absurd does not mean ethical relativism. The most important mechanisms for defence are anavasthā, a warning against an endless series (also called infinite regression); avipranāśa (the unperishable), a mechanism for the transmission of karma; prapañca, flourishing but misleading conceptualisation; distinction between conventional and ultimate truth; avoiding moral relativism. Highlighting the mechanisms of defence against nihilism would be the most innovative contribution to the vast research area of nāgārjuniana. Doktoritöö käsitleb budistliku filosoofi Nāgārdžuna (umbes 150–250) teost „Keskmise tee juurvärsid“ (Mūlamadhyamakakārikā, MMK). Tegemist on šuunjavaada koolkonna nn. nullteefilooofia kõige olulisema teosega. Töös sisaldub MMK kommenteeritud tõlge eesti keelde koos sissejuhatusega ning üheksa artiklit. Artiklid puudutavad MMK-s kasutatud budistliku terminoloogia võtmemõisteid ja nende tõlkimist, aga samuti budismiuuringute metodoloogilisi küsimusi. MMK tõlgete ja tõlgenduste lugu läänes peegeldab lääne filosoofias valitsevate mõttevoolude vahetumist. See on taganud tõlgenduste pideva uuenemise, mille puhul on nüüdseks kõige tugevamalt pinnale jäänud XX sajandi kandvad voolud nagu dekonstruktsioon, arusaam lõputust semioosist, lingvistiline filosoofia jt. MMK puhul on tegemist tekstiga, mis genereerib teisi tekste. See tähendab, et tõlgenduste ja kommentaaride voog kuulub selle teksti pragmaatikasse, mida kinnitab ka kaasaegse nagardžuniaana ulatuslik väli. Nāgārdžuna oli budistlik õpetaja ja tema õpetus on pigem meetod kui teooria. Sellest johtub ka semiootika kui meetodi olulisus, samuti usundifenomenoloogia lähtekoht vabanemiskogemuse ja teadvuse transformatsiooni vaatlemisel. Nāgārdžuna kasutab Juurvärssides mõistetena ja väidetena esinevaid „kaitsevahendeid“, mis teksti tõlgendamist olulisel määral suunavad. Nende ülesanne on vältida asjade absurdile ja nullteeloogikale taandamise juures negativistlik-nihilistlikku tõlgendust. Need on hoiatus eikuhugi viiva tee eest (anavasthā), tegudega seotud moraalset vastutust edasi kandev vääramatu vägi (avipranāśa), maailma kategoriseerimise puhul eksitav mõistemaru (prapañca), ülima ja tavatõe eristus ning hoidumine moraalirelativismist. Kaitsevahendid pakuvad seni väga rikkalikele Nāgārdžuna-uuringutele suurima lisaväärtuse ja nendele pühendatud ka töö lõppjäreldused. Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone ja teose „Keskmise tee juurvärsid“ tõlget

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Alliku, Katrin;
    Publisher: Tartu Ülikool
    Country: Estonia
  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Kruusaauk, Aili;
    Publisher: Tartu Ülikool
    Country: Estonia
  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Truuts, Brit;
    Publisher: Tartu Ülikool
    Country: Estonia
  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Niine, Tiina;
    Publisher: Tartu Ülikool
    Country: Estonia
  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Kustavus, Keio;
    Publisher: Tartu Ülikool
    Country: Estonia
  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Teder, Kristi;
    Publisher: Tartu Ülikool
    Country: Estonia
Send a message
How can we help?
We usually respond in a few hours.