Advanced search in
Research products
arrow_drop_down
Searching FieldsTerms
Any field
arrow_drop_down
includes
arrow_drop_down
Include:
45 Research products, page 1 of 5

  • Publications
  • Research data
  • Estonian
  • Digital Humanities and Cultural Heritage

10
arrow_drop_down
Date (most recent)
arrow_drop_down
  • Research data . Audiovisual . 2069 . Embargo End Date: 01 Jan 2069
    Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Danto, Jules; Portier, Louis;
    Publisher: European Sustainability Center

    Le chœur de femmes chante des chants runiques et en langue de Kihnu (Kihnu kiel) durant une messe orthodoxe pascale au sein de l'église Saint-Nicolas (Püha Nikolai kogudus), située dans le village de Linaküla. En l'honneur de l'occasion, c'est l'archiprêtre (praost ülempreester), venu du Setomaa, qui anime la cérémonie. Chants runiques lors d'une messe de Pâques en l'église de l'île de Kihnu

  • Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Danto, Jules; Portier, Louis;
    Publisher: European Sustainability Center

    Le chœur de femmes chante des chants runiques et en langue de Kihnu (Kihnu kiel) durant une messe orthodoxe pascale au sein de l'église Saint-Nicolas (Püha Nikolai kogudus), située dans le village de Linaküla. En l'honneur de l'occasion, c'est l'archiprêtre (praost ülempreester), venu du Setomaa, qui anime la cérémonie. Chants runiques lors d'une messe de Pâques en l'église de l'île de Kihnu

  • Research data . Audiovisual . 2069 . Embargo End Date: 01 Jan 2069
    Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Danto, Jules; Portier, Louis;
    Publisher: European Sustainability Center

    Le chœur de femmes chante des chants runiques et en langue de Kihnu (Kihnu kiel) durant une messe orthodoxe pascale au sein de l'église Saint-Nicolas (Püha Nikolai kogudus), située dans le village de Linaküla. En l'honneur de l'occasion, c'est l'archiprêtre (praost ülempreester), venu du Setomaa, qui anime la cérémonie. Chants runiques lors d'une messe de Pâques en l'église de l'île de Kihnu

  • Research data . Audiovisual . 2069
    Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Furiga, Julie;
    Publisher: European Sustainability Center

    Messe pascale orthodoxe au monastère de Kuremäe

  • Research data . Audiovisual . 2069 . Embargo End Date: 01 Jan 2069
    Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Pertel, Léa;
    Publisher: European Sustainability Center

    Messe pascale orthodoxe au monastère de Kuremäe

  • Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Danto, Jules; Portier, Louis;
    Publisher: European Sustainability Center

    Le chœur de femmes chante des chants runiques et en langue de Kihnu (Kihnu kiel) durant une messe orthodoxe pascale au sein de l'église Saint-Nicolas (Püha Nikolai kogudus), située dans le village de Linaküla. En l'honneur de l'occasion, c'est l'archiprêtre (praost ülempreester), venu du Setomaa, qui anime la cérémonie. Chants runiques lors d'une messe de Pâques en l'église de l'île de Kihnu

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    D Petkūnas;
    Country: Lithuania

    This article examines the influence of the Enlightenment on the liturgical life of the Livonian Lutheran Church in the late eighteenth and early nineteenth centuries, when many clergymen set aside traditional liturgical forms and introduced new ones, based on Enlightenment humanistic principles. It surveys the extent to which the traditional Livonian agenda was still in use at this time and what neological liturgical handbooks were employed in its place. Since the Livonian Church consisted of German, Latvian, and Estonian ethnic groups, the article enquires whether new liturgical forms were also implemented in Latvian and Estonian congregations, which at that time had not yet been affected by the ideas of the Enlightenment.

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Triin Tark;
    Country: Estonia

    Siinne doktoritöö käsitleb rahvuskuuluvuse tähendust inimeste ja riigi vahelistes suhetes 20. sajandi esimesel poolel, kasutades näidisvalimina 1941. aastal Eestist Saksamaale ümber asunud inimeste andmeid. Uurimuse eesmärk on selgitada, kas ja kuidas riiklik rahvuspoliitika mõjutas inimeste käitumist ja vastupidi – mil määral mõjutasid inimeste valikud riikide tegevust. Valimisse hõlmatud inimestest suurem osa puutus uuritaval perioodil kokku nelja riigi – Venemaa keisririigi, Eesti Vabariigi, Nõukogude Liidu ja Saksamaa – rahvuspoliitikaga. Nende põhimõtteliselt erineva rahvuspoliitikaga riikide käsitlemine võimaldab tuvastada rahvuse ühiskondliku tähenduse universaalseid jooni. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti inimeste eluloolisi andmeid, seadusandlust ja rahvuspoliitikat puudutavat dokumentatsiooni ning ühiskondlikke olusid puudutavaid allikaid. Doktoritööst selgus, et üksikisikute rahvuskuuluvuse formaalne määramine osutus 20. sajandi esimesel poolel keeruliseks nii riikide kui ka inimeste jaoks, sest puudusid selged kriteeriumid viimaste rahvuspõhiseks kategoriseerimiseks, ühtsed arusaamad rahvuste olemusest ning takistav tegur oli ka mõlema poole pragmaatiliste kaalutluste domineerimine rahvuse määramisel. Mida suurem oli rahvuskuuluvuse formaalne tähtsus, seda enam olid üksikisikute valikud tingitud olukorrast ning märksa vähem nende harjumuspärasest keele- ja kultuurikeskkonnast. Seetõttu ei õnnestunud riikidel peaaegu kunagi soovitud määral rakendada essentsialistlikke ja objektiivsusele pretendeerinud rahvuse määramise kriteeriume, isegi kui see oli eesmärk ja taolisi põhimõtteid seadustega kehtestada püüti. Samuti ei olnud riigid objektiivsuse rakendamisel põhimõttelised ja järjekindlad, vaid kohandasid seisukohti vastavalt pragmaatilistele huvidele ning inimeste käitumisele. Üksikisikute valikutel oli riiklikele poliitikatele märkimisväärne mõju, ehkki arvuliselt oli muutliku ja ebamäärase rahvuskuuluvusega inimesi ühiskonnas marginaalselt. This dissertation focuses on the meaning of ethnicity in the relations between individuals and states in the first half of the 20th century using the biographical data of people who resettled from Estonia to Germany in 1941 as a sample. The aim of this study is to explain whether and how ethnopolitics of the states influenced the behaviour of individuals and vice versa – to what extent individual choices influenced state policy. Most people in the sample were affected by the ethnopolitics of four states: Russian Empire, Estonian Republic, Soviet Union, and Germany. Analysing the states with fundamentally different ethnopolitics enables to identify universal characteristics of the role of ethnicity in the society. To fulfil the aim, biographical data, legislation, and documentation about ethnopolitics as well as sources about the social conditions were analysed. The dissertation shows that fixing individuals’ ethnicity turned out to be difficult for both parties – the states and individuals – since there were no clear criteria for ethnic categorisation and no common understanding about the nature of ethnicity. Pragmatic considerations of both parties also turned out to be an obstacle. The more formal importance ethnicity had, the more individuals made choices dependent on the situation and not so much on their customary lingual and cultural environment. Therefore, the states almost always failed to implement essentialist and objective criteria in fixing individuals’ ethnicity in a desired manner, even if such criteria were their aim and established by law. Furthermore, the authorities of the states were neither principled nor consistent in applying objective criteria. The states had to adapt their stances to their own pragmatic interests and according to the behaviour of individuals instead. Thus, individual choices had a remarkable impact on ethnopolitics, although people with dynamic and vague ethnic identity formed a marginal group in the society. https://www.ester.ee/record=b5450809

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    A Žvirblys;
    Country: Lithuania

    Since the late 16th – early 17th century, tobacco smoking habit in Europe spread widely, which led to a new business branch – the production and sale of pipes. Due to the lack of historical data about when the habit of smoking tobacco emerged in eastern Baltic, it is imperative to pay attention to clay pipes that are considered to be a particularly suitable group of findings to specify the chronological limits. The article analyses in detail the chronologically earliest clay pipes found during archaeological research in Vilnius. Based on the typology of findings and known analogues, the author singles out the oldest pipes, names the possible places of their production, provides an interpretation of the appearance of pipes in the city. The article provides an overview of the development of smoking in Vilnius in the first half of the 17th century, as the text focuses not only on the analysis of findings, but also briefly introduces the historical, social and cultural contexts that led to the smoking of one or another type of tobacco pipe in Vilnius.

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Raudsepp, Ago;
    Country: Estonia

    Can a country with a constant state of emergency in its capital – as was the case in Estonia in 1918–1934 – be considered a democracy? Or a country where political violence is used against members of a parliamentary committee during a committee meeting – as was the case in Finland in 1930? Why did the Estonian Social Democrats support the 1934 coup and why did the Finnish Swedes defend the Finnish Communists? Why could Estonia not find any allies except Latvia in the 1920s and 1930s, and why was Finland left without allies in the Winter War? Why did Estonia and Finland not behave in the same way in the autumn of 1939, and why did the United Kingdom, Canada, Australia, and New Zealand declare war on Finland in 1941? The answers to these questions lie in the relationships between democracy and security, which is exactly the topic of my dissertation. Based on the works of different philosophers, it is possible to show that democracy and security are interdependent. The relationship between democracy and security can be reduced to the classic dilemmas between freedom and security, freedom and sovereignty, and sovereignty and security. Although it is not possible to solve these dilemmas definitively, the solution can be improved indefinitely. I argue that the way in which democratic societies resolve these dilemmas does not depend on democratic culture or on the wisdom inherent in people, but on the perceptions of the majorities of democratic societies, which in turn depend primarily on historical experience. The theoretical explanation proposed in my dissertation helps to understand why Estonia’s and Finland’s quests for security failed in 1918–1948 and why Estonia and Finland made different choices at the turning points of their history. The behaviour of Estonia’s leaders during the events of 1939 and 1940 also becomes understandable. Hopefully, my dissertation will contribute to a fair judgement of the activities of Konstantin Päts and Johan Laidoner, and to reconciling Estonian society on the question of whether they were heroes or villains. However, the most important aim is to contribute to an understanding of just how fragile democracy and security can be, how they depend on each other and, in particular, how they depend on historical experience. Kas saab pidada demokraatlikuks riiki, mille pealinnas kehtib pidev erakorraline seisukord – nagu oli Eesti aastatel 1918–1934? Või riiki, kus parlamendikomisjoni liikmete vastu kasutatakse poliitilist vägivalda komisjoni istungi toimumise ajal – nagu oli Soome aastal 1930? Miks Eesti sotsiaaldemokraadid toetasid 1934. aasta riigipööret ja miks soomerootslased kaitsesid Soome kommuniste? Miks ei õnnestunud 1920-ndate ja 1930-ndate Eestil leida ühtegi liitlast peale Läti ja miks jäi Soome talvesõjas ilma liitlasteta? Miks Eesti ja Soome 1939. aasta sügisel ühtemoodi ei käitunud ja miks Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa 1941. aastal Soomele sõja kuulutasid? Vastus peitub demokraatia ja julgeoleku vahelistes seostes, mida minu väitekiri uuribki. Erinevate filosoofide töödele tuginedes on võimalik näidata, et demokraatia ja julgeolek sõltuvad vastastikku üksteisest. Demokraatia ja julgeoleku vaheline seos on taandatav klassikalistele dilemmadele vabaduse ja julgeoleku, vabaduse ja suveräänsuse ja suveräänsuse ja julgeoleku vahel. Kuigi dilemmasid ei ole võimalik lõplikult lahendada, on lahendust võimalik lõputult täiustada. Ma väidan, et see, kuidas demokraatlikud ühiskonnad neid dilemmasid lahendavad, ei sõltu mitte demokraatlikust kultuurist või rahvale omasest tarkusest, vaid demokraatlike ühiskondade enamuste arusaamadest, mis omakorda sõltuvad eelkõige ajaloolisest kogemusest. Minu väitekirjas välja pakutud teoreetiline selgitus aitab mõista, miks Eesti ja Soome julgeolekuotsingud aastatel 1918–1948 läbi kukkusid ja miks Eesti ja Soome oma ajaloo pöördepunktides erinevaid valikuid tegid. Mõistetavaks muutub ka Eesti riigijuhtide käitumine 1939. ja 1940. aasta sündmuste ajal. Loodetavasti aitab minu väitekiri kaasa õiglase hinnangu andmisele Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri tegevusele ja Eesti ühiskonna lepitamisele küsimuses, kas tegemist oli kangelaste või kurjategijatega. Kõige tähtsam on siiski aidata kaasa mõistmisele, kuivõrd haprad võivad olla demokraatia ja julgeolek, kuidas nad vastastikku üksteisest sõltuvad ja eriti – kuidas nad sõltuvad ajaloolisest kogemusest. https://www.ester.ee/record=b5391015

Advanced search in
Research products
arrow_drop_down
Searching FieldsTerms
Any field
arrow_drop_down
includes
arrow_drop_down
Include:
45 Research products, page 1 of 5
  • Research data . Audiovisual . 2069 . Embargo End Date: 01 Jan 2069
    Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Danto, Jules; Portier, Louis;
    Publisher: European Sustainability Center

    Le chœur de femmes chante des chants runiques et en langue de Kihnu (Kihnu kiel) durant une messe orthodoxe pascale au sein de l'église Saint-Nicolas (Püha Nikolai kogudus), située dans le village de Linaküla. En l'honneur de l'occasion, c'est l'archiprêtre (praost ülempreester), venu du Setomaa, qui anime la cérémonie. Chants runiques lors d'une messe de Pâques en l'église de l'île de Kihnu

  • Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Danto, Jules; Portier, Louis;
    Publisher: European Sustainability Center

    Le chœur de femmes chante des chants runiques et en langue de Kihnu (Kihnu kiel) durant une messe orthodoxe pascale au sein de l'église Saint-Nicolas (Püha Nikolai kogudus), située dans le village de Linaküla. En l'honneur de l'occasion, c'est l'archiprêtre (praost ülempreester), venu du Setomaa, qui anime la cérémonie. Chants runiques lors d'une messe de Pâques en l'église de l'île de Kihnu

  • Research data . Audiovisual . 2069 . Embargo End Date: 01 Jan 2069
    Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Danto, Jules; Portier, Louis;
    Publisher: European Sustainability Center

    Le chœur de femmes chante des chants runiques et en langue de Kihnu (Kihnu kiel) durant une messe orthodoxe pascale au sein de l'église Saint-Nicolas (Püha Nikolai kogudus), située dans le village de Linaküla. En l'honneur de l'occasion, c'est l'archiprêtre (praost ülempreester), venu du Setomaa, qui anime la cérémonie. Chants runiques lors d'une messe de Pâques en l'église de l'île de Kihnu

  • Research data . Audiovisual . 2069
    Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Furiga, Julie;
    Publisher: European Sustainability Center

    Messe pascale orthodoxe au monastère de Kuremäe

  • Research data . Audiovisual . 2069 . Embargo End Date: 01 Jan 2069
    Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Pertel, Léa;
    Publisher: European Sustainability Center

    Messe pascale orthodoxe au monastère de Kuremäe

  • Embargo Estonian
    Authors: 
    Danto, Anatole; Danto, Jules; Portier, Louis;
    Publisher: European Sustainability Center

    Le chœur de femmes chante des chants runiques et en langue de Kihnu (Kihnu kiel) durant une messe orthodoxe pascale au sein de l'église Saint-Nicolas (Püha Nikolai kogudus), située dans le village de Linaküla. En l'honneur de l'occasion, c'est l'archiprêtre (praost ülempreester), venu du Setomaa, qui anime la cérémonie. Chants runiques lors d'une messe de Pâques en l'église de l'île de Kihnu

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    D Petkūnas;
    Country: Lithuania

    This article examines the influence of the Enlightenment on the liturgical life of the Livonian Lutheran Church in the late eighteenth and early nineteenth centuries, when many clergymen set aside traditional liturgical forms and introduced new ones, based on Enlightenment humanistic principles. It surveys the extent to which the traditional Livonian agenda was still in use at this time and what neological liturgical handbooks were employed in its place. Since the Livonian Church consisted of German, Latvian, and Estonian ethnic groups, the article enquires whether new liturgical forms were also implemented in Latvian and Estonian congregations, which at that time had not yet been affected by the ideas of the Enlightenment.

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Triin Tark;
    Country: Estonia

    Siinne doktoritöö käsitleb rahvuskuuluvuse tähendust inimeste ja riigi vahelistes suhetes 20. sajandi esimesel poolel, kasutades näidisvalimina 1941. aastal Eestist Saksamaale ümber asunud inimeste andmeid. Uurimuse eesmärk on selgitada, kas ja kuidas riiklik rahvuspoliitika mõjutas inimeste käitumist ja vastupidi – mil määral mõjutasid inimeste valikud riikide tegevust. Valimisse hõlmatud inimestest suurem osa puutus uuritaval perioodil kokku nelja riigi – Venemaa keisririigi, Eesti Vabariigi, Nõukogude Liidu ja Saksamaa – rahvuspoliitikaga. Nende põhimõtteliselt erineva rahvuspoliitikaga riikide käsitlemine võimaldab tuvastada rahvuse ühiskondliku tähenduse universaalseid jooni. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti inimeste eluloolisi andmeid, seadusandlust ja rahvuspoliitikat puudutavat dokumentatsiooni ning ühiskondlikke olusid puudutavaid allikaid. Doktoritööst selgus, et üksikisikute rahvuskuuluvuse formaalne määramine osutus 20. sajandi esimesel poolel keeruliseks nii riikide kui ka inimeste jaoks, sest puudusid selged kriteeriumid viimaste rahvuspõhiseks kategoriseerimiseks, ühtsed arusaamad rahvuste olemusest ning takistav tegur oli ka mõlema poole pragmaatiliste kaalutluste domineerimine rahvuse määramisel. Mida suurem oli rahvuskuuluvuse formaalne tähtsus, seda enam olid üksikisikute valikud tingitud olukorrast ning märksa vähem nende harjumuspärasest keele- ja kultuurikeskkonnast. Seetõttu ei õnnestunud riikidel peaaegu kunagi soovitud määral rakendada essentsialistlikke ja objektiivsusele pretendeerinud rahvuse määramise kriteeriume, isegi kui see oli eesmärk ja taolisi põhimõtteid seadustega kehtestada püüti. Samuti ei olnud riigid objektiivsuse rakendamisel põhimõttelised ja järjekindlad, vaid kohandasid seisukohti vastavalt pragmaatilistele huvidele ning inimeste käitumisele. Üksikisikute valikutel oli riiklikele poliitikatele märkimisväärne mõju, ehkki arvuliselt oli muutliku ja ebamäärase rahvuskuuluvusega inimesi ühiskonnas marginaalselt. This dissertation focuses on the meaning of ethnicity in the relations between individuals and states in the first half of the 20th century using the biographical data of people who resettled from Estonia to Germany in 1941 as a sample. The aim of this study is to explain whether and how ethnopolitics of the states influenced the behaviour of individuals and vice versa – to what extent individual choices influenced state policy. Most people in the sample were affected by the ethnopolitics of four states: Russian Empire, Estonian Republic, Soviet Union, and Germany. Analysing the states with fundamentally different ethnopolitics enables to identify universal characteristics of the role of ethnicity in the society. To fulfil the aim, biographical data, legislation, and documentation about ethnopolitics as well as sources about the social conditions were analysed. The dissertation shows that fixing individuals’ ethnicity turned out to be difficult for both parties – the states and individuals – since there were no clear criteria for ethnic categorisation and no common understanding about the nature of ethnicity. Pragmatic considerations of both parties also turned out to be an obstacle. The more formal importance ethnicity had, the more individuals made choices dependent on the situation and not so much on their customary lingual and cultural environment. Therefore, the states almost always failed to implement essentialist and objective criteria in fixing individuals’ ethnicity in a desired manner, even if such criteria were their aim and established by law. Furthermore, the authorities of the states were neither principled nor consistent in applying objective criteria. The states had to adapt their stances to their own pragmatic interests and according to the behaviour of individuals instead. Thus, individual choices had a remarkable impact on ethnopolitics, although people with dynamic and vague ethnic identity formed a marginal group in the society. https://www.ester.ee/record=b5450809

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    A Žvirblys;
    Country: Lithuania

    Since the late 16th – early 17th century, tobacco smoking habit in Europe spread widely, which led to a new business branch – the production and sale of pipes. Due to the lack of historical data about when the habit of smoking tobacco emerged in eastern Baltic, it is imperative to pay attention to clay pipes that are considered to be a particularly suitable group of findings to specify the chronological limits. The article analyses in detail the chronologically earliest clay pipes found during archaeological research in Vilnius. Based on the typology of findings and known analogues, the author singles out the oldest pipes, names the possible places of their production, provides an interpretation of the appearance of pipes in the city. The article provides an overview of the development of smoking in Vilnius in the first half of the 17th century, as the text focuses not only on the analysis of findings, but also briefly introduces the historical, social and cultural contexts that led to the smoking of one or another type of tobacco pipe in Vilnius.

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Raudsepp, Ago;
    Country: Estonia

    Can a country with a constant state of emergency in its capital – as was the case in Estonia in 1918–1934 – be considered a democracy? Or a country where political violence is used against members of a parliamentary committee during a committee meeting – as was the case in Finland in 1930? Why did the Estonian Social Democrats support the 1934 coup and why did the Finnish Swedes defend the Finnish Communists? Why could Estonia not find any allies except Latvia in the 1920s and 1930s, and why was Finland left without allies in the Winter War? Why did Estonia and Finland not behave in the same way in the autumn of 1939, and why did the United Kingdom, Canada, Australia, and New Zealand declare war on Finland in 1941? The answers to these questions lie in the relationships between democracy and security, which is exactly the topic of my dissertation. Based on the works of different philosophers, it is possible to show that democracy and security are interdependent. The relationship between democracy and security can be reduced to the classic dilemmas between freedom and security, freedom and sovereignty, and sovereignty and security. Although it is not possible to solve these dilemmas definitively, the solution can be improved indefinitely. I argue that the way in which democratic societies resolve these dilemmas does not depend on democratic culture or on the wisdom inherent in people, but on the perceptions of the majorities of democratic societies, which in turn depend primarily on historical experience. The theoretical explanation proposed in my dissertation helps to understand why Estonia’s and Finland’s quests for security failed in 1918–1948 and why Estonia and Finland made different choices at the turning points of their history. The behaviour of Estonia’s leaders during the events of 1939 and 1940 also becomes understandable. Hopefully, my dissertation will contribute to a fair judgement of the activities of Konstantin Päts and Johan Laidoner, and to reconciling Estonian society on the question of whether they were heroes or villains. However, the most important aim is to contribute to an understanding of just how fragile democracy and security can be, how they depend on each other and, in particular, how they depend on historical experience. Kas saab pidada demokraatlikuks riiki, mille pealinnas kehtib pidev erakorraline seisukord – nagu oli Eesti aastatel 1918–1934? Või riiki, kus parlamendikomisjoni liikmete vastu kasutatakse poliitilist vägivalda komisjoni istungi toimumise ajal – nagu oli Soome aastal 1930? Miks Eesti sotsiaaldemokraadid toetasid 1934. aasta riigipööret ja miks soomerootslased kaitsesid Soome kommuniste? Miks ei õnnestunud 1920-ndate ja 1930-ndate Eestil leida ühtegi liitlast peale Läti ja miks jäi Soome talvesõjas ilma liitlasteta? Miks Eesti ja Soome 1939. aasta sügisel ühtemoodi ei käitunud ja miks Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa 1941. aastal Soomele sõja kuulutasid? Vastus peitub demokraatia ja julgeoleku vahelistes seostes, mida minu väitekiri uuribki. Erinevate filosoofide töödele tuginedes on võimalik näidata, et demokraatia ja julgeolek sõltuvad vastastikku üksteisest. Demokraatia ja julgeoleku vaheline seos on taandatav klassikalistele dilemmadele vabaduse ja julgeoleku, vabaduse ja suveräänsuse ja suveräänsuse ja julgeoleku vahel. Kuigi dilemmasid ei ole võimalik lõplikult lahendada, on lahendust võimalik lõputult täiustada. Ma väidan, et see, kuidas demokraatlikud ühiskonnad neid dilemmasid lahendavad, ei sõltu mitte demokraatlikust kultuurist või rahvale omasest tarkusest, vaid demokraatlike ühiskondade enamuste arusaamadest, mis omakorda sõltuvad eelkõige ajaloolisest kogemusest. Minu väitekirjas välja pakutud teoreetiline selgitus aitab mõista, miks Eesti ja Soome julgeolekuotsingud aastatel 1918–1948 läbi kukkusid ja miks Eesti ja Soome oma ajaloo pöördepunktides erinevaid valikuid tegid. Mõistetavaks muutub ka Eesti riigijuhtide käitumine 1939. ja 1940. aasta sündmuste ajal. Loodetavasti aitab minu väitekiri kaasa õiglase hinnangu andmisele Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri tegevusele ja Eesti ühiskonna lepitamisele küsimuses, kas tegemist oli kangelaste või kurjategijatega. Kõige tähtsam on siiski aidata kaasa mõistmisele, kuivõrd haprad võivad olla demokraatia ja julgeolek, kuidas nad vastastikku üksteisest sõltuvad ja eriti – kuidas nad sõltuvad ajaloolisest kogemusest. https://www.ester.ee/record=b5391015

Send a message
How can we help?
We usually respond in a few hours.