Advanced search in
Research products
arrow_drop_down
Searching FieldsTerms
Any field
arrow_drop_down
includes
arrow_drop_down
Include:
5,989 Research products, page 1 of 599

  • Publications
  • 2017-2021
  • Thesis
  • EE
  • Estonian

10
arrow_drop_down
Date (most recent)
arrow_drop_down
  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Kraavi, Janek;
    Country: Estonia

    Restrictions and prohibitions are global problems vexing on modern human experience. While the change of social norms was particularly felt with the turn of the twentieth century, it is equally important today in the context of political, technological, and aesthetical developments. The ambivalent relationship to restrictions and norms underlying society and art is being examined in this dissertation via concept of transgression. Transgression is a violation of social or cultural bans; it means going beyond what is deemed socially acceptable or decent. In the introduction, the author highlights the theoretical and socio-historical context of transgression (taboo, sin, social norm), examines the tensioned relationship between artistic language-use and the law, and relations of beautiful and ugly. The second part of the dissertation analyses the poetics of transgression in contemporary Estonian fiction. The problematic focus stems from the changes in Estonian literature after the Estonian Restoration of Independence, which marked the disappearance of former sexual, political, and religious taboos. Accordingly, since the 1990s, several prominent Estonian authors (Kaur Kender, Peeter Sauter, Kivisildnik) feature topics like pornography, addictive behaviour, violence and blasphemy, politically provocative behaviour, insanity, and suicide in describing the social reality in their oeuvre. Since such themes are culturally suppressed, or subject for bans and regulations, exploiting them in works of art raises more general questions regarding the morality of art and overstepping of aesthetic boundaries. The dissertation also analyses expressive means and linguistic peculiarities of contemporary transgressive fiction as well as various social meanings of violating bans and peculiarities of image creation. Given these goals, the dissertation may read as a kind of long plea to the literature and art, which dares to deal with violation of bans and norms. However, despite the necessary ambivalent and controversial reactions, the author urges the reader to give sense to these matters in a wider contextual framework and in a more kind-hearted fashion. Keelud ja piirangud on kaasaja inimkogemust painav globaalne probleem. Sotsiaalsete normide muutumine iseloomustas sajandivahetuse ühiskonnaelu, kuid on aktuaalne ka praeguste poliitiliste, tehnoloogiliste ja esteetiliste arengute kontekstis. Ühiskonnas ja kunstis esinevat ambivalentset suhet piiridesse ja normidesse käsitletakse antud töös transgressiooni mõiste kaudu. Transgressioon on sotsiaalsete või kultuuriliste keeldude rikkumine, lubatu või sündsa piiridest üleastumine. Väitekirja sissejuhatuses tutvustatakse transgressiooni teoreetilist ja kultuuriajaloolist konteksti (tabu, patt, sotsiaalne norm), peatutakse kunstilise sõnakasutuse ja seaduse kokkupuutel ning ilusa ja inetu suhtetel. Töö teises osas analüüsitakse transgressiivsuse poeetikat eesti nüüdiskirjanduses. Probleemiasetus lähtub taasiseseisvusaja eesti kirjanduses asetleidnud muutustest, mille ühe tunnusena nähti varemalt eesti kirjandust määratlenud seksuaalse, poliitilise ja religioosse tabu kadumist. Nõnda domineerivad alates 1990. aastatest mitmete autorite (Kaur Kender, Peeter Sauter, Kivisildnik jt) loomingus sotsiaalse tegelikuse kujutamisel teemad nagu pornograafia, sõltuvuskäitumine, vägivald ja usurüvetus, poliitiliselt provokatiivne käitumine, hullumeelsus, enesetapp jne. Need on kultuuris mahavaikitud või keeldudega reguleeritud nähtused, mistõttu nende kasutamine kunstiteose ainesena tõstatab üldisemaid küsimusi kunsti moraalsusest ja esteetika piiride ületamisest. Töös analüüsitakse transgressiivse nüüdiskirjanduse kirjanduse väljendusvahendeid ja keeleprobleemi, aga samuti keelust üleastumise sotsiaalseid tähendusi ja kujundiloome eripära. Neid eesmärke arvestades on väitekiri omalaadne pikaks veninud kaitsekõne reeglite rikkumist kujutavale kirjandusele ja kunstile, mida vaatamata vastuolulistele reaktsioonidele võiks kontekstiteadlikumalt mõtestada ja heatahtlikumalt lugeda. Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone https://www.ester.ee/record=b5478324

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Mikk, Tiina;
    Country: Estonia

    As we have moved more and more of our life onto the Internet, issues of digital inheritance have become all the more topical. This dissertation takes as its first main research question whether digital assets such as online accounts are inheritable. In practice, many providers of Internet-based services, all over the world, seem to be of the opinion that the answer is ‘no’. As a result, many of them seek to establish the termination of all rights upon the death of the contracting party, including the right to access the deceased person’s messages on social networks, in e-mails or in files stored in the cloud. The author concludes that Estonian law does not grant the respective service providers the right to deny heirs access to accounts and their content. As its second main research question the dissertation focuses on analysing whether and on what conditions inheritability could be excluded by an agreement with the respective service provider. To this end, extensive research into standard terms is offered. The author concludes that inheritability can only be excluded with immediate effect by an individual agreement, but not in standard terms. The dissertation also suggests criteria for the evaluation of inheritability. As such, the conclusions of the dissertation are applicable to the evaluation of legal positions other than online accounts. The dissertation focuses on analysing the topic from the perspective of Estonia’s inheritance law and examines, inter alia, whether inheritability would be in conflict with the deceased person’s posthumous personal rights, data protection law and obligation of secrecy. Also, the potential infringement of the rights of the deceased person’s communication partners is discussed. As the subject has seen little discussion in Estonia, comparative law arguments drawn from consideration of German case law and legal literature are applied. Üha suurem osa meie elust on digitaalne. See viib paratamatu küsimuseni, mis saab pilve salvestatud andmetest, e-kirjadest või suhtlusvõrgustiku sõnumitest pärast meie surma. Väitekiri keskendub esiteks küsimusele, kas e-kontod on päritavad. Osa digitaalse teenuse pakkujaid näib olevat seisukohal, et tegu on isikuga lahutamatult seotud õigusega, mis pärijale üle ei lähe; osa eelistab jätta küsimuse selgelt reguleerimata ja teeb pärija juurdepääsu kontole kunstlikult keeruliseks. Autor alustab väitekirja arutelu õigusmõiste „isikuga lahutamatult seotud“ sisustamisest. Seejärel analüüsib ta e-konto päritavust ja haakuvaid küsimusi pärimisõiguse, andmekaitseõiguse, saladuse hoidmise kohustuse ja postmortaalse isikuõiguste kaitse pinnalt. Autor järeldab, et teenusepakkujal ei ole õigust keelduda pärija taotlusest võimaldada pärandaja kontole juurdepääsu. Seda järeldust ei lükka ümber ka pärandaja suhtluspartnerite õiguste kahjustamise oht, millel töös samuti peatutakse. Väitekirja teine eesmärk on analüüsida, kas ja millistel tingimustel saab päritavuse kokkuleppel teenusepakkujaga välistada. Autor analüüsib eri teenusepakkujate tüüptingimusi ning järeldab, et lepingu päritavuse võib välistada teenusepakkujaga eraldi kokku leppides, kuid sellist kokkulepet ei saa sõlmida teenusepakkuja tüüptingimustes. E-konto päritavuse analüüs on üles ehitatud töö alguses loodud päritavuskriteeriumitele. Need lihtsustavad nii e-kontode kui ka mistahes muude õiguspositsioonide päritavuse hindamist. Töö järeldused on ülekantavad ka muu digitaalse vara pärimisele. Väitekiri analüüsib päritavust ja selle välistamise võimalusi Eesti õiguse järgi. Kuna Eesti õiguskirjanduses on selle väitekirja teemadel üksnes põgusalt sõna võetud, kasutatakse väitekirjas võrdlev-õiguslikke argumente Saksa kohtupraktikast ja õiguskirjandusest. https://www.ester.ee/record=b5475486

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Kõiv, Lea;
    Country: Estonia

    The thesis is based on six articles on the ecclesiastical history of Tallinn (Reval). The period covered in the articles includes the second half of the 16th century and the 17th century, with the main focus being on the 17th century. Here the term “Tallinn” stands for the city’s lower-town that fell under the jurisdiction of the town council; Toompea – the upper town – as an area under direct rule of the Swedish crown, is only briefly touched upon. In the history of Tallinn’s church life this was the period during which the Lutheran church established and secured its position. Since Tallinn came under Swedish rule in 1561, the town’s political ties to the Holy Roman Empire were broken; however, it still remained within the German cultural sphere. Therefore, the topics studied in the articles have been viewed from the perspective of Swedish provincial politics and within the context of Early Modern Period German Lutheranism. The thesis regards the church and religion as integral components of Early Modern Period city life. It analyses how Tallinn’s church life was affected by Swedish rule; what shaped Swedish church politics with regard to Tallinn; what were Tallinn’s options and chances at preserving its ecclesiastical autonomy within the context of Swedish rule; how and under which circumstances was Tallinn’s Lutheran Church Order developed and which texts were taken as its examples; what were the circumstances that determined the relationship between Tallinn’s secular authorities and clerical circles; how the religious currents and internal problems of 17th century Lutheranism were received in Tallinn and what was the impact of these phenomena on the town’s ecclesiastical and public life. The religious atmosphere and the overall mentalities of 17th century Tallinn are also studied through the personal stories of two Tallinn clergymen – Georg Müller, assistant pastor of the Estonian congregation at the Church of the Holy Spirit, and Andreas Sandhagen, a representative of the Lutheran school of thought that supported syncretism – the drawing nearer of different Christian confessions. The topic of this thesis fits into the wider context of “confessionalization” – a concept developed in German historiography that has had a significant impact on the study of Early Modern Period European history over the past half-century. Therefore, a closer look has also been taken at the definitions behind the terms “confessional age” and “confessionalization”. Väitekirja aluseks on kuus artiklit Tallinna kirikuajaloost 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil, rõhuasetusega 17. sajandil. „Tallinn“ tähendab väitekirja kontekstis rae jurisdiktsioonile allunud all-linna, Toompead kui vahetult Rootsi riigi administratsioonile allunud ala puudutatakse riivamisi. Tallinna kiriklikus ajaloos oli kõnealune aeg luterliku kiriku ülesehitamise ja kindlustamise ajastu. Poliitiline seotus Saksa-Rooma keisririigiga oli pärast Tallinna minekut Rootsi võimu alla 1561. aastal katkenud, kuid linn püsis endiselt saksakeelse kultuuri mõjuväljas. Sellest tulenevalt vaadeldakse väitekirjas Tallinna kiriku- ja usuajalugu tihedas seoses Saksa varauusaegse luterluse ja Rootsi provintsipoliitikaga. Ainese käsitlemisel lähtutakse kirikust ja religioonist kui varauusaegse linnaühiskonna enesestmõistetavast ja lahutamatust koostisosast. Väitekirjas uuritakse, kuidas mõjutas Tallinna kirikuelu linna kuulumine Rootsi koosseisu; millest sõltus Rootsi kirikupoliitika Tallinna suhtes; millised olid Rootsi võimu tingimustes Tallinna valikud ja võimalused linna kirikliku autonoomia säilitamisel; kuidas ja millises kontekstis kujunes Tallinnas välja luterlik kirikukorraldus; millised olid Tallinna kirikliku põhikorra alused ja eeskujud; millised asjaolud määrasid Tallinnas ilmaliku võimu ja vaimulikkonna vahelisi suhteid; millist vastukaja said Tallinnas 17. sajandi religioossed otsingud ja luterluse probleemid ning kuidas mõjutasid need linna kiriklikku miljööd ja avalikku elu. 17. sajandi Tallinna usulist õhkkonda, ühtlasi ajastu mentaliteete üldisemalt, püütakse muu hulgas tabada linna kahe kirikuõpetaja – eesti koguduse abipastori Georg Mülleri ja eri konfessioonide lähendamist taotleva luterliku teoloogia koolkonna esindaja Andreas Sandhageni – isikuloo kaudu. Kuna väitekirja teema paigutub viimasel poolsajandil Euroopa varauusaja uurimist enim mõjutanud kontseptsiooni, Saksa ajalooteaduses kujundatud konfessionaliseerimise teesi konteksti, siis uuritakse lähemalt ka määratluste „konfessionaalne ajastu“ ja „konfessionaliseerimine“ sisu. Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone https://www.ester.ee/record=b5471198

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Härm, Silja;
    Country: Estonia

    Riiklikes õppekavades on kirjeldatud usundiõpetus valikainena. Uurimuses analüüsitakse gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajate professionaalseid valikuid usundiõpetuse õpetamise üldpõhimõtetest, õppe-eesmärkidest, -sisust, -meetoditest ja hindamisest riikliku ainekava raamistikus. Uurimuse jaoks tehti 22 intervjuud gümnaasiumiastme usundiõpetuse õpetajatega. Neid analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi ja diskursusanalüüsi meetodil. Tulemused näitasid, et õpetajate arusaamad usundiõpetuse õpetamise üldpõhimõtetest on kooskõlas ainekavaga. Nii leiavad nad, et usundiõpetus peaks lähtuma usuvabaduse tunnistamise põhimõttest, arvestama religioosselt pluralistliku maailmaga ega tohiks esitada ühtegi maailmavaadet õpilasele normatiivsena. Õpetajatega tehtud intervjuudes tuli esile kolm erinevat õppe-eesmärkide diskursust. Kuigi selgeid seoseid nende kasutamisel õpetajate eluloolise taustaga ei ilmne, on kõik õpetajad, kellel on esiplaanil religiooniteemasid õpilaste endi eluga seostav diskursus, õppinud religioonipedagoogikat või teoloogiat. Õpetajad oskavad valida õppe-eesmärkidega sobivaid õppemeetodeid. Esiplaanil on arutlused, diskussioonid ja õppekäigud. Valikainele iseloomulikult ei saa loota õpilaste motiveerimisele hinnetega. Õppeaine populaarsus oleneb sellest, kuivõrd kaasahaaravaks suudab õpetaja aine kujundada. Osa probleeme on õpetajatel sarnased teiste maade õpetajate probleemidega, mis on ilmnenud rahvusvahelistes empiirilistes uuringutes, näiteks erapooletu õpetamine ja sallimatuse taunimine. Kuid erinevalt teistest riikidest tulid välja probleemid, mis on seotud usundiõpetuse kui valikainega ning õpikute ja õppematerjalide vähesusega. Kuna valdavalt pole õpilased põhikoolis läbinud usundeid tutvustavat kursust, siis peavad õpetajad selle ainesisu liitma oma töökavasse. Lõpus on esitatud kolm mudelit, kuidas on omavahel seotud usundiõpetuse laad ja õpetajalt oodatav professionaalsus. Religious Education (RE) is described as an optional subject in the Estonian national curricula. The study analyses the upper secondary RE school teachers' perceptions of general principles, learning objectives, learning content, methods, and assessment practises of RE. For the study, 22 interviews were conducted with upper secondary school RE teachers, which were analysed by means of inductive content analysis and discourse analysis. According to the findings, the teachers' perceptions are mostly in line with the syllabus. Importantly, they believe that RE should not influence students to accept a particular worldview as a norm. All the teachers agreed that it should be based on the principle of religious freedom and take into account the religious pluralism in the world. Interviews with teachers revealed three different discourses of learning objectives. In general, there were no clear links between the biographical background of teachers and the discourses they used. However, all teachers who focused on the discourse relating religious issues to students' own lives had previously studied RE or theology. Teachers are generally able to choose teaching methods that are suitable for achieving their learning objectives. The main focus is on discussions and study visits. As in the case of all elective subjects, teachers cannot rely on grading in motivating their students. The subject's popularity among the students depends on teachers' ability to make it exciting for them. Some issues often raised by the interviewees are similar to those found in empirical studies about RE teachers in other countries, including valuing the impartiality in teaching and denouncing religious intolerance. However, severe lack of textbooks and teaching materials as well as problems related to RE as an optional subject are unique for Estonia. https://www.ester.ee/record=b5460093

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Käpp, Triin;
    Country: Estonia

    Kristlik eetika on miski, mis 21. sajandil on üpris kirgi küttev teema. Kristlikud koolid Eestis sõnastavad, et annavad lastele kristlikku väärtuskasvatust, mis tõukub kristlikust eetikast ning põhineb kristlikul maailmapildil? Mida siis ikkagi kristlikes koolides tehakse? Käesoleva töö eesmärgiks oli mõtestada Eestis kristlikes koolides rakendatavat kristlikku väärtuskasvatust ning vaadelda kristlike koolide rolli 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Seda nii Eesti ühiskonna väärtusraamistikus kui ka võrdluses teiste riikide kristliku haridusega. Eesti haridussüsteemi eesmärgiks saavutada tasakaalukas ja üksteisega arvestavate kodanikega ühiskond, kus iga inimene tunneb nii iseenda kui teise väärtust ning kus püüeldakse ühiselt ühiskondliku arengu suunas. Väga palju sõltub siinkohal aga koolide endi väärtusvalikutes nii sõnastatud väärtutes kui väärtuskasvatuse meetodite valikutes. Kristliku väärtuskasvatust on võimalik anda väga mitmete väärtuskasvatuse meetoditega, kuid üldjuhul võib tõdeda, et meie kristlikes koolides saab seda kokku võtta integreeriva väärtuskasvatuse mõistega, kus kokku on põimitud nii iseloomukasvatus kui ratsionalistlik kõlbluskasvatus. Peamise mõistena on kasutusel hingeharidus, mida nähaksegi holistlikuna nii õpilase kui kogu tema keskkonna osas. Kristliku väärtuskasvatuse aluseks on kristlik inimesekäsitlus, mis lähtub ühelt poolt inimese Jumala näolisusest ning tänu pattu langemisele lunastust vajavana ning teisalt pauliinlikust traditsioonist tulenevalt kui hinge, vaimu ja ihu täiuslikku tervikut. Kristliku kooli vajadus tänases ühiskonnas tuli eriti selgelt välja koolijuhtidega peetud intervjuudest, kus kirjeldatakse nelja olulist valdkonda: 1) väärtusühtsus kodus ja koolis; 2) turvaline traditsionaalsus; 3) usuteemadel rääkimise vabadus ja turvalisus;4) kristlik inimesekäsitlus. Neid ühendab läbiva joonena ühiskondlik lünk kristlikus hariduses, mis on seotud meie riigi lähiajalooga ning kristliku hariduse katkestusega selles. Christian ethics is a topic that many people feel rather hot-headed about. Christian Schools in Estonia declare that they conduct Christian values education that bases on Christian Ethic and Christian Worldview. What do they mean by that? The aim of my thesis was to interpret the Christian values education applied at Christian schools and to examine the role of Christian schools in Estonian society at the beginning of the 21st century both in the framework of the values of Estonian society and comparing to Christian education in other countries. An aim of the Estonian education system is to achieve a balanced society where citizens respect each other, are aware of both their own values and those of others, and strive for social progress. However, a lot depends on the value choices of the schools themselves in terms of expressed values and the methods chosen for values education. The Christian values education can be provided by a variety of values education methods, but in the case of Estonian Christian schools the chosen approach can generally be covered by the concept of integrative values education. The main term used is spiritual education, which is seen as holistic with regards to students and their environment. The basis of the Christian values education lies on the Christian view of human, which on the one hand stems from the idea of human being made in the image of God and needing salvation due to the Original Sin, and on the other from the Pauline holistic tradition. The need for a Christian school in today’s society became particularly evident in interviews with school leaders who discussed four important areas: 1) The alignment of values at home and at school; 2) Safe traditionalism; 3) The freedom and safety of religious speech; 4) The Christian approach to man. All these are important for many as we have a societal gap in the Christian education in recent Estonian history due to discontinuance of Christian education. https://www.ester.ee/record=b5459629

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Tark, Triin;
    Country: Estonia

    Siinne doktoritöö käsitleb rahvuskuuluvuse tähendust inimeste ja riigi vahelistes suhetes 20. sajandi esimesel poolel, kasutades näidisvalimina 1941. aastal Eestist Saksamaale ümber asunud inimeste andmeid. Uurimuse eesmärk on selgitada, kas ja kuidas riiklik rahvuspoliitika mõjutas inimeste käitumist ja vastupidi – mil määral mõjutasid inimeste valikud riikide tegevust. Valimisse hõlmatud inimestest suurem osa puutus uuritaval perioodil kokku nelja riigi – Venemaa keisririigi, Eesti Vabariigi, Nõukogude Liidu ja Saksamaa – rahvuspoliitikaga. Nende põhimõtteliselt erineva rahvuspoliitikaga riikide käsitlemine võimaldab tuvastada rahvuse ühiskondliku tähenduse universaalseid jooni. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti inimeste eluloolisi andmeid, seadusandlust ja rahvuspoliitikat puudutavat dokumentatsiooni ning ühiskondlikke olusid puudutavaid allikaid. Doktoritööst selgus, et üksikisikute rahvuskuuluvuse formaalne määramine osutus 20. sajandi esimesel poolel keeruliseks nii riikide kui ka inimeste jaoks, sest puudusid selged kriteeriumid viimaste rahvuspõhiseks kategoriseerimiseks, ühtsed arusaamad rahvuste olemusest ning takistav tegur oli ka mõlema poole pragmaatiliste kaalutluste domineerimine rahvuse määramisel. Mida suurem oli rahvuskuuluvuse formaalne tähtsus, seda enam olid üksikisikute valikud tingitud olukorrast ning märksa vähem nende harjumuspärasest keele- ja kultuurikeskkonnast. Seetõttu ei õnnestunud riikidel peaaegu kunagi soovitud määral rakendada essentsialistlikke ja objektiivsusele pretendeerinud rahvuse määramise kriteeriume, isegi kui see oli eesmärk ja taolisi põhimõtteid seadustega kehtestada püüti. Samuti ei olnud riigid objektiivsuse rakendamisel põhimõttelised ja järjekindlad, vaid kohandasid seisukohti vastavalt pragmaatilistele huvidele ning inimeste käitumisele. Üksikisikute valikutel oli riiklikele poliitikatele märkimisväärne mõju, ehkki arvuliselt oli muutliku ja ebamäärase rahvuskuuluvusega inimesi ühiskonnas marginaalselt. This dissertation focuses on the meaning of ethnicity in the relations between individuals and states in the first half of the 20th century using the biographical data of people who resettled from Estonia to Germany in 1941 as a sample. The aim of this study is to explain whether and how ethnopolitics of the states influenced the behaviour of individuals and vice versa – to what extent individual choices influenced state policy. Most people in the sample were affected by the ethnopolitics of four states: Russian Empire, Estonian Republic, Soviet Union, and Germany. Analysing the states with fundamentally different ethnopolitics enables to identify universal characteristics of the role of ethnicity in the society. To fulfil the aim, biographical data, legislation, and documentation about ethnopolitics as well as sources about the social conditions were analysed. The dissertation shows that fixing individuals’ ethnicity turned out to be difficult for both parties – the states and individuals – since there were no clear criteria for ethnic categorisation and no common understanding about the nature of ethnicity. Pragmatic considerations of both parties also turned out to be an obstacle. The more formal importance ethnicity had, the more individuals made choices dependent on the situation and not so much on their customary lingual and cultural environment. Therefore, the states almost always failed to implement essentialist and objective criteria in fixing individuals’ ethnicity in a desired manner, even if such criteria were their aim and established by law. Furthermore, the authorities of the states were neither principled nor consistent in applying objective criteria. The states had to adapt their stances to their own pragmatic interests and according to the behaviour of individuals instead. Thus, individual choices had a remarkable impact on ethnopolitics, although people with dynamic and vague ethnic identity formed a marginal group in the society. https://www.ester.ee/record=b5450809

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Väiku, Marie Helen;
    Publisher: Tartu Ülikool
    Country: Estonia

    Õhulõhed on väikesed avaused taimelehtede pinnal, mida kaudu toimub taimedel gaasivahetus väliskeskkonnaga. Abstsiishape (ABA) on taimehormoon, mis muuhulgas osaleb taimede õhulõhede sulgemises ja õhulõhede arengu reguleerimises. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas mõjutab taime vanematelt lehtedelt tulev ABA signaal nooremate lehtede õhulõhede arengut. Selleks töödeldi Arabidopsis thaliana taimede kolmandat, neljandat ja viiendat lehte erinevate ABA lahuste kontsentratsioonidega ja loendati hiljem õhulõhed ja epidermirakud 12. ja 13. lehelt. Katsetulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ABA signaal oleks arenevaid õhulõhesid mõjutanud ja selle teada saamiseks peaks tegema veel edasisi katseid.

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Schwede, Indrek;
    Country: Estonia

    There are only a few states in the world where football has lost its leading role among the other fields of sport. Estonia is perhaps the best example of such a case. Under the conditions of the Soviet occupation the local people also lost their respect towards football. Before World War II football together with track and field were the most popular sports drawing the greatest number of spectators and wealth and being most often reflected in the media; after the occupation, however, the local sport life had to adjust itself to the system of the Red Empire. For the republics of the Soviet Union, medals and points from all-union competitions became the most important aspect of sport. The work of sports leaders was estimated regarding the medals and points. It meant that it was much cheaper to prepare sportsmen competing in individual olympic sport fields as one of them might bring several medals from different disciplines. Maintenance of a football team together with the background workers was expensive, a good result was not guaranteed and there was only one set of medals to be won. Although the Soviet sports system worked to demonstrate its superiority to the capitalist states and to be better at the Olympic Games, football remained the most appreciated sport for the people all over the big country. Competition was much denser here than in the Olympic sports. It was most suitable for such a small country as Estonia as due to the high level knowhow in individual sports it was possible to be successful both at the union level and through the Soviet team also at the international level. Estonia decides to use its resources for promoting the Olympic sports and as a consequence had no representational team for 14 years, giving up participation at the Soviet championships. The decision was the simpler because of the large-scale immigration from all over the Soviet Union which caused the Russification of such sports popular above all among the Slavs, such as football, ice-hockey and boxing. In the way the Estonians avoided contact with the invader in the public space, they also started to avoid all contact sports popular among the immigrants. Maailmas on vähe riike, kus jalgpall oleks kaotanud oma juhtiva koha teiste spordialade seas. Eesti on sellest tõenäoliselt parim näide. Vähe sellest – Nõukogude anneksiooni tingimustes hakkas ka põlisrahvas jalgpalli suhtuma põlglikult. Kui enne II maailmasõda oli jalgpall Eestis kõige harrastatum, publikurohkeim, jõukaim ja meedias koos kergejõustikuga enim kajastatud spordiala, siis pärast Eesti okupeerimist pidi kohalik sport kohanduma punaimpeeriumi spordisüsteemiga. Liiduvabariikidele said kõige tähtsamaks medalid ja punktid eri tasandite spartakiaadidelt. Nende järgi hinnati spordijuhtide tööd. See tähendas, et majanduslikult odavam oli ette valmistada individuaalsetel olümpiaaladel võistlevaid sportlasi, kellest üksainus võis erinevatelt distsipliinidelt tuua mitu medalit. Jalgpallimeeskonna ülalpidamine koos taustajõududega oli kallis, hea tulemus polnud garanteeritud ja mängus oli vaid üks medalikomplekt. Kuigi NSV Liidu spordisüsteem töötas selle nimel, et rahvusvahelisel tasandil näidata oma üleolekut kapitalistlikest riikidest ja edestada neid olümpiamängudel, jäi suure riigi rahva jaoks kõige armastatumaks siiski jalgpall. Seal oli konkurents tihedam kui olümpiaaladel. Pisikesele Eestile see sobis, sest tänu kõrgel tasemel oskusteabele individuaalaladel oli võimalik läbi lüüa nii üleliiduliselt kui NSV Liidu koondise kaudu rahvusvaheliselt. Eesti otsustas suunata oma ressursid olümpiaaladele ja likvideeris 14 aastaks esindusmeeskonna (koondise), loobudes osalemast NSV Liidu meistrivõistlustel. Otsuse tegi lihtsamaks laiaulatuslik immigratsioon mujalt NSV Liidust, mis venestas eelkõige slaavlaste seas populaarseid alasid nagu jalgpall, jäähoki ja poks. Nii nagu eestlased vältisid avalikus ruumis füüsilisi kontakte sissetungijatega, hakkasid nad taanduma ka kõigilt kontaktsetelt spordialadelt, mida harrastasid immigrandid. https://www.ester.ee/record=b5422826

  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Evelina, Zeinalova;
    Publisher: Tartu: Tartu Ülikool
    Country: Estonia
  • Open Access Estonian
    Authors: 
    Kukk, Mariana;
    Publisher: Tartu Ülikool
    Country: Estonia

    https://www.ester.ee/record=b5450963*est

Send a message
How can we help?
We usually respond in a few hours.