• Publicationsclose
• 2014-2023close
• Bachelor thesis close
• EE close
• Estonian close
• DSpace at Tartu University Library close

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada, kui palju, milliseid ja mis põhjustel suurtes Eesti piimafarmides antibiootikume kasutatakse. Töö baseerub aastatel 2018-2021 48 piimafarmis kogutud lehmade antibiootikumiravi andmetel. Esmalt antakse ülevaade uuringus osalenud piimafarmidest ja raviandmete struktuurist. Seejärel analüüsitakse ravisid ja ravikuure, ravitud haiguseid ja sümptomeid. Viimaseks vaadeldakse kasutatud ravimeid ja toimeaineid ning toimeainete kasutamist ja koguseid erinevate haiguste ja sümptomite korral ning erinevates farmides.

4MOST (4-metre Multi-Object Spectroscopic Telescope) on multifiibriline spektroskoopiline uuringuseade, mis on võimeline vaatlema tuhandeid astronoomilisi objekte samaaegselt. 4MOST-i abil plaanitakse vaadelda suur osa lõunataevast selle esimeste tööaastate jooksul. Vaatlusandmete statistilises analüüsis on oluline teada huvipakkuvate tunnuste jaotust, kuid vaatluste käigus ei vaadelda enamasti kõiki sihtkataloogis olevaid objekte. Seetõttu ei kirjelda vaatlusandmete pealt saadud pideva tunnuse tihedusfunktsiooni hinnang kõigi kataloogis olevate objektide vastava tunnuse tihedust, vaid ainult konkreetsete vaatlusandmete oma. Veelgi enam, vaatlus-simulatsioonidest tuletatud objekti edukalt vaatlemise tõenäosused on nihkega. Bakalaureusetöö eesmärgiks on taastada valitud tunnuste tihedusfunktsioonid simuleeritud vaatlusandmetelt. See saavutatakse korrigeerides esmalt objektide edukalt vaatlemise tõenäosused, misjärel taastatakse valitud tunnuste tihedusfunktsioonid kaalutud tuumameetodi abil kasutades korrigeeritud tõenäosuseid.

Käesoleva bakalauseusetöö eesmärk on kirjeldada, kuidas sõltub rinnavähi esinemise risk geneetilistest teguritest. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu näitel uuritakse rinnavähi polügeense riskiskoori ja rinnavähi riski suurendavate harvade geenimutatsioonide mõju rinnavähi riskile. Selleks kasutatakse elukestuse iseloomustamiseks Kaplan-Meieri graafikuid ja Coxi võrdeliste riskide mudeleid. Töö esimeses peatükis tehakse ülevaade andmetest ja tutvustus Tartu Ülikooli Eesti geenivaramust. Teises peatükis antakse ülevaade töös kasutatavast statistilisest metoodikast. Kolmandas peatükis tuuakse välja geenivaramu andmetel tehtud analüüsi tulemused. Rinnavähi geneetilise riskiskoori ja harvade geenimutatsioonide olemasolu leiti analüüsi tulemusena tugeva mõjuga rinnavähi riskile. Geenimutatsiooniga naiste hulgas ei suudetud näidata, et riskiskooril oleks mõju rinnavähi riskile.

Bakalaureusetöö eesmärk on leida tegurid, mis mõjutavad COVID-19 vastu vaktsineeritute nakatumist ning vaktsineeritud nakatunute haiglaravi vajamist. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade Eestis kasutatavatest COVID-19 vastastest vaktsiinidest ja logistilise regressiooni mudelist. Töö praktilises osas kirjeldatakse haiguse levikut, haiglaravi vajamist ja vaktsineeritust Eesti elanike seas. Seejärel hinnatakse logistilise regressiooni mudelid nakatumise ja haiglaravi vajamise kirjeldamiseks.

Covid-19 puhangust inspireerituna sooviti uurida SIR-mudeli (nakatumata, nakatunud, tervenenud) kasutamist Covid-19 ja teiste viirushaiguste levikul. Selleks loodi kõigepealt lihtsakoeline diskreetse ajaga mudel, mille alusel inimestele juhuslikult kindel kontakte määratakse ja nad jäävad fikseeritud tõenäosusega haigeks. Haigusperioodi jooksul inimesed võivad olla kõigepealt nakkusohutud ja seejärel muutuvad nad nakkusohtlikuks. Seejärel muudetakse nad tervenenudeks. Pärast lihtsama mudeli koostamist taandati mudel kõigepealt neljale muutujale, et saaks suuremamahulisi populatsioone arvutis kergemini simuleerida. Sellest omakorda arendati välja mudelid, millega sai kirjeldada vanuse-/riskigruppide erinevuseid ja omavahelise suhtluse mõju nakkusele. Kirjeldatakse ka mudeleid, mis kasutavad pidevat aega. Töö viimane osa toob näiteid, kus mudelit rakendatakse.

Isiksuseküsimustikele vastamisel võib isiku vastamisstiil mõjutada tema vastuseid küsimustiku väidetele. Üks stiil on sotsiaalselt soovitav vastamine ehk vastuste moonutamine sotsiaalselt eelistatud suunas. Bakalaureusetöö eesmärk on kinnitava faktoranalüüsi meetodil uurida sotsiaalselt soovitavat vastamist kõiki väiteid mõjutava üldfaktorina.

Koroonapandeemia tõi vajaduse uurida nakkushaiguste leviku seaduspärasusi ja nende põhjal planeerida nakkuse tõkestamise meetmeid. Et nakkus levib inimestevaheliste kontaktide kaudu, on oluline uurida, kui palju on inimestel erinevaid kontakte ja millest sõltub nende sagedus. Bakalaureusetöös analüüsitakse sotsiaalsete kontaktide uuringu CoMix andmeid, mis on kogutud Eestis 2021. aasta kevadel ja suvel. Töö eesmärk on leida mustreid eestlaste suhtlemises ja anda ülevaade, kuidas need uuringu käigus muutusid. Selleks luuakse vanusepõhised kontaktimaatriksid ja ehitatakse mudel, mille abil saab hinnata keskmist ööpäevaste kontaktide arvu.

Retseptiravimite puhul on väga tähtsaks näitajaks ravimisoostumus, mis ütleb meile, kui hästi patsient ravi järgib, kuna ravim saavutab oma suurima efektiivsuse, kui seda korrapäraselt tarvitada. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida Eesti astmapatsientide ravimisoostumust ning välja selgitada, kas ravimisoostumuse prognoosimiseks tuleks võtta arvesse isikuomadusest tingitud juhuslikku mõju, kaasates patsiendi varasemale käitumisele lisaks veel isikule määratud indentifikaatori. Töö esimene osa annab ülevaate erinevatest astmaravimitest ning uurib erinevaid ravimisoostumuslikke näitajaid. Töö teine pool uurib soostumise arvutamiseks leitud mudeleid ning hindab, kas patsiendi indentifikaatorit kaasav mudel annab meile täiendavat infot ravimisoostumise kohta.

Käesolevas töös antakse ülevaade Morani tüüpi evolutsioonimudelitest ning neile vastavate Markovi ahelate omadustest. Lisaks uuritakse mudelitele vastavate Markovi ahelate statsionaarseid jaotuseid ja pööratavust. Töö põhineb peamiselt J. Lemberi ja C. Watkinsi artiklil "An evolutionary model that satisfies detailed balance" ning W. J. Ewens’i raamatul "Mathematical population genetics".

Bakalaureuse töös proovitakse leida lineaarse regresiooni ja Ridge regresiooni abil mudelit, mille abil saab ennustada covidiga hospitaliseeritute arvu 7 päeva varasemate nakatunute andmete pealt. Töö käigus kasutatakse mõlemat meetodit ning analüüsitakse nende eeliseid ja puuduseid. Kõige paremini seletas hospitaliseerituse muutumist üleüldine nakatumine ja vaktsineerimine ning samad näitajad eraldi 80 aastaste ja vanemate seas. Kõik töös kasutatud andmed on pärit Terviseameti avaandmete seast.