• Publicationsclose
• Article close
• SE close
• Estonian close
• Digitala Vetenskapliga Arkivet - Academic Archive On-line close

Artiklis uurime adjektiivi morfosüntaktilisi tunnuseid jaselgitame, kuivõrd on prototüüpsele adjektiivile omistatavad tunnused(nt ühildumine, võrrete moodustamine) adjektiiviklassile eriomased.Loome neile tunnustele tuginedes parameetrid, mille abil eristamekorpuse andmete põhjal adjektiive teistest sõnaliikidest. Tüüpiliseadjektiivi korpusprofiili tuvastamise kaugem eesmärk on rakenduseloomine, mis võimaldaks leksikograafidel ebaselgete juhtumite puhulkontrollida sõna adjektiviseerumise astet. Tutvustame kuue parameetritestimise tulemust 12 sõnarühma peal, millest igaühte kuulub 10 sõna.Sõnavalikul arvestame adjektiiviklassi piiripealseid juhtumeid ja leksikograafilisi kitsaskohti. Analüüsime, mil määral hälbivad erinevadtestrühmad testitud parameetrite põhjal prototüüpsest adjektiiviklassi esindajast ning vaatleme ka variatsiooni adjektiiviklassi sees.Kõrvale kaldeanalüüs võimaldab välja selgitada parima eristusvõimegaparameetrid. Eukleidilise kauguse mõõtmine eristab hästi adjektiivisarnased sõnad ja rühmad nendest, mis sarnanevad prototüüpseleadjektiivile vähem. In the article, we examine the morphosyntactic features characteristic of the adjective class and test different parameters in the corpora to differentiate adjectives from other word classes. We provide an overview of the test results of six parameters. In the study, we analysed 12 groups of 10 words each. The test groups and test words were chosen manually, with consideration given to the problematic cases outlined by the lexicographers (Paulsen, Vainik, and Tuulik 2019). We compared different types of adjectives or near to adjectives (the test groups) as well as different word classes (the control groups). To analyse the parameters’ capability to set adjectives apart, a deviation study was conducted. The groups of particular focus (regular verb participles vs. adjectives) were best differentiated by three parameters. Among all groups, the comparative form parameter was the most accurate in the deviation study at setting prototypical adjectives apart from other test groups. A Euclidean distance analysis was able to differentiate adjective-like test words and test groups from others that do not behave similarly to prototypical adjectives. As all tested parameters produced meaningful results and were able to differentiate some word classes from adjectives, they can be input for a new digital tool that would show a word’s deviation from prototypical word class representatives to help lexicographers with word-class-related decisions. 

This study is motivated by the need for a statistical benchmark that would help the lexicographer to judge a morphological form for its grammaticalization stage to the degree of an independent lexeme. The focus of this article is on Estonian substantives and in particular their forms in the 11 semantic cases. The main research question of this study is: is there a statistical sign indicating that a case form of a noun is emerging as a potentially independent lexeme? Based on the normal distribution of nominal case form frequencies, we established a statistic that determines a case form’s elicitation in a corpus – the distribution index (D-index). The D-index can be used as an indicator of the correspondence of a particular form’s actual frequency with the predicted elicitation degree. Artikkel tegeleb nimisõnavormide iseseisvumise küsimusega leksikograafia vajadustest lähtudes. Eeldusel, et abstraktseid käändevorme iseloomustab korpuses üldine püsiv esiletuleku proportsioon, pakume välja statistilise mõõdiku – distributsiooniindeksi, mille abil otsustada, kas sõnavormi kasutussagedus on piisav selleks, et lugeda teda paradigmast emantsipeerunuks ning seega iseseisva märksõna kandidaadiks. Indeks arvestab vormi suhtelist sagedust korpuses, võrreldes tegelikku ja normi põhjal oodatavat kasutussagedust, ning laseb samale skaalale paigutada väga erineva absoluutsagedusega juhtumeid. Artiklis illustreerime distributsiooniindeksi toimivust tavaliste rikkaliku vormistikuga nimisõnade ning ambivorme andvate sõnade vormistike võrdlusena. Seame provisoorse indeksi lävendväärtuse, millest suurema väärtusega vormi võib pidada iseseisvaks lekseemiks. Indeksit ning lävendväärtust testitakse erinevate korpuste (EtTenTen13, ÜK 2019) andmete peal.

QC 20200415

Olles huviga jälginud käimasolevat tulist diskussiooni teietamise kaotamisest, soovin järgnevaga detaile täpsustada ja keeleteadust abiks võttes mõningaid üldistusi pakkuda. Pöördumisvorme on juba aastakümneid kirjeldatud justkui kahel teljel, horisontaalselt ja vertikaalselt. Horisontaal- ehk solidaarsusteljel kujutatakse kõnetusvormide valikut selle alusel, kas kaaskõneleja on tuttav ja lähedane või võõras ja kauge. Sel puhul on tavaline sümmeetriline kõnetamine, mis puhul suhtlejad kasutavad vastastikku samu vorme. Vertikaal- ehk võimuteljele paigutuvad kasutusjuhud, mille aluseks on ühiskondlikud hierarhiad. Sellel teljel on tüüpiliseks ka asümmeetriline kõnetustava, kus alt üles kõnetatakse ühtmoodi ja ülalt alla teisiti. Juba 1960. aastal väitsid uurijad, et Euroopas on selline asümmeetriline kõnetus taandumas ning seostasid seda demokraatia levikuga....