• Publicationsclose
• SE close
• Estonian close
• Digitala Vetenskapliga Arkivet - Academic Archive On-line close

This study is motivated by the need for a statistical benchmark that would help the lexicographer to judge a morphological form for its grammaticalization stage to the degree of an independent lexeme. The focus of this article is on Estonian substantives and in particular their forms in the 11 semantic cases. The main research question of this study is: is there a statistical sign indicating that a case form of a noun is emerging as a potentially independent lexeme? Based on the normal distribution of nominal case form frequencies, we established a statistic that determines a case form’s elicitation in a corpus – the distribution index (D-index). The D-index can be used as an indicator of the correspondence of a particular form’s actual frequency with the predicted elicitation degree. Artikkel tegeleb nimisõnavormide iseseisvumise küsimusega leksikograafia vajadustest lähtudes. Eeldusel, et abstraktseid käändevorme iseloomustab korpuses üldine püsiv esiletuleku proportsioon, pakume välja statistilise mõõdiku – distributsiooniindeksi, mille abil otsustada, kas sõnavormi kasutussagedus on piisav selleks, et lugeda teda paradigmast emantsipeerunuks ning seega iseseisva märksõna kandidaadiks. Indeks arvestab vormi suhtelist sagedust korpuses, võrreldes tegelikku ja normi põhjal oodatavat kasutussagedust, ning laseb samale skaalale paigutada väga erineva absoluutsagedusega juhtumeid. Artiklis illustreerime distributsiooniindeksi toimivust tavaliste rikkaliku vormistikuga nimisõnade ning ambivorme andvate sõnade vormistike võrdlusena. Seame provisoorse indeksi lävendväärtuse, millest suurema väärtusega vormi võib pidada iseseisvaks lekseemiks. Indeksit ning lävendväärtust testitakse erinevate korpuste (EtTenTen13, ÜK 2019) andmete peal.

QC 20200415

Olles huviga jälginud käimasolevat tulist diskussiooni teietamise kaotamisest, soovin järgnevaga detaile täpsustada ja keeleteadust abiks võttes mõningaid üldistusi pakkuda. Pöördumisvorme on juba aastakümneid kirjeldatud justkui kahel teljel, horisontaalselt ja vertikaalselt. Horisontaal- ehk solidaarsusteljel kujutatakse kõnetusvormide valikut selle alusel, kas kaaskõneleja on tuttav ja lähedane või võõras ja kauge. Sel puhul on tavaline sümmeetriline kõnetamine, mis puhul suhtlejad kasutavad vastastikku samu vorme. Vertikaal- ehk võimuteljele paigutuvad kasutusjuhud, mille aluseks on ühiskondlikud hierarhiad. Sellel teljel on tüüpiliseks ka asümmeetriline kõnetustava, kus alt üles kõnetatakse ühtmoodi ja ülalt alla teisiti. Juba 1960. aastal väitsid uurijad, et Euroopas on selline asümmeetriline kõnetus taandumas ning seostasid seda demokraatia levikuga....